Kadrioru alumise aia linnapoolses otsas on maa sees peidus Peeter I aegse hiiglasuure purskkaevu tervikuna säilinud põhi.
Kadrioru alumine aed varjab Peeter I hiigelpurskkaevu
21. september 2017, 19:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See, mida me tunneme alumise aia nime all, on tundlik ruum, mida me oleme kaasajastanud vastavalt oma tänastele teadmistele ja fantaasiale selliseks, nagu ta võis omal ajal välja näha. Kui varem oli meil teadmine, et seal on vabakujuliselt kasvavad puud, siis täna, olles võrrelnud ajaloolist plaani ja tänast geoalust, oleme saanud veendumuse, et seal olid tegelikult väga geomeetrilised vormid,» rääkis Kadrioru Pargi direktor Ain Järve alumise aia kohta. Ta soovitas kõigil huvilistel tutvuda aia maketiga, mis on välja pandud Kadrioru infopunktis.
Järve sõnul sai alumise aia viimane, kõige linnapoolsem purskkaev valmis tõenäoliselt 1721. aastal.
«Oleme arheoloogidega tulnud olemasolevast purskkaevust umbes 18 meetrit edasi, kust leidsime alumise aia suure purskkaevu põhja, mis on täielikult säilinud. Selle purskkaevu läbimõõt on 36 meetrit. Kui me võtame purskkaevu seina laiuseks ühe meetri, siis purskkaevu diameeter peaks olema 34 meetrit,» rääkis Järve.
«Kuna meile on teada, et Peeter I-l oli kirg saada endale purskkaev, mis oleks kõrgem ja uhkem kui tollal Versailles's, siis see tähendab, et ta rehkendas 17-meetrise purskkaevuga,» arvas ta.
Peetri-aegne purskkaev aeti kinni tõenäoliselt 1930. aastatel, kui Konstantin Päts selliseid asju isiklikult otsustas. «Küllap arvati siis, et sellist vana ja ligadi-logadi asja pole mõtet parandada. Nii otsustatigi ta mullaga näita. Nüüd tuleb see kõik lihtsalt hellalt tühjaks kaevata. Siis saab otsustada, kas on võimalik kogu põhi alles jätta ja uus purskkaev sinna peale teha. Tänaste tehniliste võimaluste juures oleks see lihtne ja ka rahaliselt mitte eriti kallis,» arvas Järve.