Ärksad noored jälgivad poliitlubadusi kullipilgul

See, et esimest korda on temavanustele antud valimisõigus, on tublisti tõstnud neiu huvi poliitika vastu ja pole küsimustki, kas ta läheb valima.

Tema klassivend Andrus Kuusk on küll juba 18-aastane ja võiks vanuse poolest valida riigikogugi, ent ka tema saab 15. oktoobril anda oma elu esimese hääle Tartu linnavolikogu valimistel.

Kuigi üle Eesti on 16-17-aastaseid valijad veidi üle 24 000 ja Tartumaal alla 3000, pole siin loos sõna saavad noored täheldanud, et tüüri juurde pürgivad poliitikud oma valimisprogrammides selle sihtrühma hääli jahiks.

«Olen küll märganud lubadusi sportimisvõimalusi parandada, aga tundub, et on võetud suunad, mis võiksid sobida kõikidele, kuid pigem vanemale generatsioonile,» tõdes Andrus Kuusk.

Universaalsed soovid

Meeri Jürgenson küsis ka oma sõpradelt, millised teemad neid valimistel kõnetaks. Tõsi, vastustest peegelduvad murekohad, mis huvitavad ilmselt igas vanuses valijaid: mugav bussiliiklus, huvihariduse ja üldhariduse toetamine, aga ka linnarahva soovidega arvestamine. Samuti sooviks noored Tartusse bussiliini, millel peale südaöist linnameluga tutvumist kodule lähemale saada.

Küll aga tõdes Jürgenson, et noortel valijatel on veel arenguruumi, et teha vahet, mida poliitikutel on üldse mõtet kohalikel valimistel lubada ning millised lubadused peaksid jääma pigem riigikogu valimisteks. «Enne programmidega tutvumist ei osanud ma arvata, et erakonnad lubavad asju, mis ei ole nende teha või mille kohta on tegelikult otsused juba tehtud,» ütles ta.

«Noored jälgivad hästi kriitiliselt kõike, mis neile ette söödetakse,» rääkis Miina Härma gümnaasiumi 10. klassis õppiv 16-aastane Mary-Liis Mustonen. Tema klassivend Eerik Haamer sõnas, et õnneks on nende klassis palju valimisteemalisi arutelusid ja kõik tahavad oma häälega panustada. «See on praegu tunnid väga huvitavaks teinud,» lisas ta.

Neid ärksa meelega noori, kes ei taha kuritarvitada neile valimisõigusega antud usaldust, on ka keerulisem tühjade lubadustega lollitada. «Paistab, et kõik kandidaadid tahavad jätta muljet, et ükski teine erakond ei tee mitte midagi, ainult meie abil saab Eesti suureks ja jõuab kaugele,» tõi Mary-Liis Mustonen näite.

Samas tõdesid noored, et ega neil olegi nii tulitavaid probleeme, mida Tartu linnaelust välja tuua ja mida kandidaadid peaksid kiirelt lahendama hakkama. Küll aga käis kõigist vestlustest läbi, et Tartus on väga populaarseks muutunud välijõusaalid, mida need noored ka ise aktiivselt kasutavad, ning suure huvi tõttu oleks neid linna juurdegi vaja.

Noortel valijatel on veel arenguruumi, et teha vahet, mida poliitikutel on üldse mõtet kohalikel valimistel lubada ning millised lubadused peaksid jääma pigem riigikogu valimisteks.

Andrus Kuusele on veel oluline, et sõidutee ääred oleksid nii korras, et seal saaks turvaliselt jalgrattaga sõita. Aga ka see, et linnas oleks kohti, kus roheluses puhata ja piknikut pidada. «Ei pea rajama uusi parke, aga olemasolevad rohealad tuleks korda teha,» lisas ta.

Eerik Haamer jälgib aga huviga linna arenguplaane. «Mulle meeldib väga, kuidas Tartu kesklinn uueneb, kui vabadele platsidele midagi ehitatakse,» sõnas ta ja tõi näiteks Kvartali keskuse, Lydia hotelli, aga ka Holmi kvartali hoonestamise.

Valimisliidud ei köida

Mary-Liis Mustonen sooviks aga, et noortel oleks rohkem võimalusi kooliväliseks tegevuseks. «Näiteks Veerikul oli kunagi noortekeskus, aga enam ei ole. Hästi tore oli seal peale kooli sõpradega kokku saada,»  rääkis ta.

Kohalike valimiste teemal arutledes keskendus noorte jutt ikka ja ainult erakondade tegevusele. Ent kui palju on nad kursis Tartus kandideerivate valimisliitudega?

«Üritasin nende kohta uurida, aga tundub, et nad on kõik väga ühele asjale keskendunud,» vastas Meeri Jürgenson.

Härma kooli noored tõdesid, et neis pole valimisliidud huvi tekitanud ning meediast on neile silma jäänud vaid Edgar Savisaare valimisliidu ümber toimuv Tallinnas.

Läinud nädalal selgus Eesti noorteühenduste liidu tellimusel uuringufirma Kantar Emor küsitlusest, et vaid 24 protsenti 16-17-aastastest noortest läheb kindlasti valima. Äraootaval seisukohal on 41 protsenti ning kindlasti ei lähe valima 35 protsenti selles vanuses noortest.

Mary-Liis Mustonen rõhutas aga, et just praegu on tema eakaaslastel võimalus vanematele inimestele tõestada, et ka nende hääl maksab. «Saame näidata, et oleme otsustusvõimelised ja suudame teha valikuid, mis mõjutavad kogu ühiskonda,» sõnas ta ja lisas: «Kui sa ei lähe valima, siis ära vingu ka.»

Et noortes veel viimaste nädalate jooksul valimishuvi äratada, hakkab Tartu noortevolikogu, kuhu kuuluvad ka Meeri Jürgenson ja Andrus Kuusk, korraldama koolides apoliitilisi valimisdebatte, kuhu on oodatud kõigi erakondade esindajad.

Nii on noored seda meelt, et just kool on õpilastest valijatele see kõige tähtsam pidepunkt, kust võiks tulla tõuge valima minekuks.