Tööinspektsioon ärgitab RKASi superministeeriumi puudustega tegelema (1)

Märgukirjale alla kirjutanud tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu avaldab heameelt, et ministeeriumid on saanud endale uued moodsad tööruumid Tallinna kesklinnas. «Kahjuks on aga meie poole pöördunud töökeskkonnaalase järelevalve menetluse alustamiseks mitmed murelikud teenistujad, kes on väljendanud rahulolematust töökorraldusega ja töökeskkonna olukorraga uutes ruumides,» lisab ta kirja sissejuhatuses.

Maripuu toob välja, et tööinspektsioon üritas RKASiga koostööd teha juba hoone valmimise etapis, kuid peab nüüd esile kerkinud probleemid uuesti üle käima. Inspektsioon leiab, et ministeeriumide töökeskkonna spetsialistid võiksid kõik probleemid kaardistada ja seejärel võiksid kõik hoones tegutsevad ministeeriumid koos RKASi esindajatega neid lahendama asuda.

Riigi Kinnisvara ASi turundusjuht Mariaana Sõnajalg ütles kirjale vastuseks, et hoone projekteeris selle omanik 2Torni OÜ ning rajamisel arvestati töökeskkonnale esitatud nõuetega. Lisaks oli kasutusloa saamise eelduseks, et hoone vastaks kõikidele riigis kehtivatele määrustele ning hindamise käigus kontrolliti muu hulgas ka töökeskkonna valgustuse ning ventilatsiooni vastavust normidele.

«Hoone valmimisest peale oleme kogunud hoone rentnikelt tagasisidet, milliseid muudatusi võiks töökeskkonnas teha ning nende teemade lahendamine on meie igapäevatöö,» ütles Sõnajalg Postimehele.

Milliseid probleemkohti inspektsioon näeb?

«Kui tööruumide valgustus lülitub automaatselt välja, võivad töötajad olla ohustatud,» teatab tööinspektsioon märgukirjas. Seetõttu tuleks inspektsiooni hinnangul anda inimestele selged juhised, millist teed mööda liikuda, kui tuled parajasti kustunud on. Samuti tuleks töötajatele teada anda, mis kell tuled täpselt kustuvad.

Ehkki olemas on avariiväljapääsude tuled, ei valgusta need inspektsiooni sõnul kogu ruumi. Lisaks võib teel olla igasugu takistusi, mille otsa keegi võib koperdada. Samuti tuleks arvestada, et õueski on üha pimedamaks minemas ja hoonesse ei pääse päevavalgust ning osa töötajate nägemine võib olla halvenenud. Seega teeb inspektsioon ettepaneku, et tuled ei kustuks liiga vara automaatselt, see aitaks vältida tööõnnetusi.

Lisaks juhib tööinspektsioon tähelepanu takistustele liikumisteedel. Nii soovitab inspektsioon läbi mõelda tööruumide paigutuse ning kui ruumides on veel lahti pakkimata kast või mööblit, siis tuleks need ühte kohta koondada ja vajadusel lindiga piirata.

Päevavalguse osas soovitab inspektsioon võimaldada töötajal valida töökohta sedasi, et päike talle silma ei paistaks. Kuna uhiuues hoones on ka palju klaaspindu, mis võivad potentsiaalseks ohuks osutuda, soovitab tööinspektsioon klaasseinad ja -uksed kindlasti märgistada. «Kasutada võib ettevõtte sümboolikat, lastejoonistusi, vitraaže või muid lahendusi, piiriks on ainult fantaasia. Ainus nõue on see, et märgistus oleks selgelt eristuv, ehk seda peab olema võimalik ka kõndimisel märgata.»

Probleeme on ka sisekliimaga. «Mõistame, et leida suurele hulgale inimestele soojusliku mugavuse parameetrid, mis võimalikult vähe nurinat põhjustaks, on keeruline ülesanne,» möönab inspektsioon ja soovitab töötajatele teada anda, mis võimalused on neil endil õhutemperatuuri reguleerimiseks.

Superministeerium pälvis hiljuti avalikkuse tähelepanu ka pärast seda, kui riigikogu liige Tiina Kangro seda kõvasti kritiseeris, sest tema hinnangul ei arvestatud hoone projekteerimisel puudega inimeste vajadustega. Ka tööinspektsioon toonitab, et ligipääsetavus peab olema tagatud erinevate inimestele – nii liikumis-, kuulmis- kui ka nägemispuudega inimestele.