Saaremaal Pihtla vallas asuvas Suure-Rootsi külas tehtud veereostuse uuring näitas, et sealsete kaevude vee on rikkunud reostuses kohalikke veisepidajaid süüdistanud külaelanikud ise, kirjutab Saarte Hääl.
Pihtla valla veereostuse põhjustasid elanikud ise
22. august 2017, 23:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Bakteriaalne reostus Lembitu ja Roosu talu salvkaevudes pärineb nõuetele mittevastavatest reoveekäitlemise süsteemidest,» tõdes Pihtla vallavalitsuse tellimusel valminud uuringu kokkuvõttes Meelis Albert, uuringu koostaja ja atesteerimistunnistusega proovivõtja.
Uuringus kasutas ta Pihtla vallavalitsuse kogutud andmeid, kohapeal võetud veeanalüüside tulemusi ja välitöödel tehtud vaatluste tulemusi.
Suure-Rootsi küla kaevude reostunud vesi on juba aastatepikkune probleem. «Kuna reostusprobleemid on olnud kõige tugevamad just Roosu ja Lembitu kinnistu kaevudes, siis pöörati peatähelepanu just nende kinnistute lähipiirkonna võimalikele reostusobjektidele,» kirjutas Albert.
Vallavalitsuse andmeil on Suure-Rootsi külasse rajatud viis heitvee imbsüsteemi, mis koosnevad kolmekambrilisest 2,5–3 kuupmeetri suurusest septikust ja immutustorustikust.
«Tavaliselt kujutab selline reovee käitlemisviis otsest ohtu põhjaveele, eriti oluline on siin imbsüsteemi asukoha valik, et reostus ei jõuaks kaevu,» kirjutas Meelis Albert uuringus. Tema hinnangul on põhjavee reostuse allikaks ka kõikidele nõuetele vastav, korralikult ehitatud imbsüsteem, kui selle asukoht on nii pinnase kui ka veehaarete suhtes valesti valitud.
Uuringus märgitakse, et salvkaevule kõige lähemale on imbsüsteem ehitatud Roosu kinnistul, kus immutustorustik algab vaid viie meetri kaugusel salvkaevust.