Viljandis peetav laulu- ja tantsupidu saab viipekeelse tõlke

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleriigiline erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu peetakse eeloleval laupäeval Viljandi lauluväljakul.
Üleriigiline erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu peetakse eeloleval laupäeval Viljandi lauluväljakul. Foto: Marko Saarm / Sakala

Enam kui 800 osalejaga erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu tõlgitakse esimest korda Eesti laulupidude ajaloos viipekeelde.

Suur üleriigiline erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu peetakse laupäeval Viljandi lauluväljakul. Kernu hooldekodu lauluhuvilise tegevusjuhendaja ideest alguse saanud traditsioon on üheksa aastaga kasvanud üle-eestiliseks erivajadusega inimesi ühendavaks suursündmuseks. Sel aastal ühinevad esimest korda lauljatega tantsijad ja samal ajal toimub ka tantsupidu. Lauluväljakul on avatud laada-ala, kus erivajadusega inimesed müüvad omavalmistatud käsitööesemeid. Kui üle-eelmisel aastal oli kohal ligi 500 peolist ja eelmisel aastal üle 600, siis tänavu on oodata enam kui 800 lauljat-tantsijat.

AS-i Hoolekandeteenused Viljandi piirkonna teenuseüksuste juhi Kristel Jaago sõnul on erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu oodatud suursündmus kooridele ja tantsurühmadele, kes möödunud kuude jooksul vaibumatu entusiasmiga nõudlikku kava harjutasid. «Tahame, et peost saaksid osa kõik soovijad. Meie peol ei ole puue takistuseks, et tulla kohale, laulda ja tantsida. Ka ratastoolis saab tantsida – näiteks Karula Kodu ratastoolitantsurühm on mitu aastat laulupidudel osalenud,» kõneles Jaago.

Ta lisas, et ka puude puudumine pole takistuseks, et tulla sellele erilisele tavalisele peole. «Meie pidu on ka kutse üldsusele : tulge, laulame ja tantsime koos ning tunneme, et meie vahel ei ole piire ega põhjust eelarvamusteks.»

Esimest korda laulupidude ajaloos tõlgitakse kogu pidu eesti viipekeelde. Nii saavad pidu nautida ka vaegkuuljad ja kurdid, kel seni pole olnud võimalust laulupidudele kaasa elada.

Viipekeeletõlkide OÜ esindaja Ulvi Saksa sõnul on laulu- ja tantsupeod ikka olnud eesti rahva ühispeod ning kurdid inimesed on samuti Eesti ühiskonna liikmed. Kui nad ei kuule, ei saa nad ka peost osa võtta, kui see ei ole vahendatud neile viipekeelde, mis on nende esmaseks keeleks. «Jah, nad võivad lugeda laulusõnu tekstina, kuid nii ei saa nad kätte seda ühist emotsiooni ja tundeid, mida teised osalejad tunnevad. Nad ei saa aru laulu dünaamikast, rütmist, hääle kõrgusest või madalusest. Tõlgid annavad edasi kõik selle ja ühtlasi ka laulu mõtte,» lisas Saks.

Laulupidu algab kell 14 ühise rongkäiguga. Külalisesinejana astub üles armastatud ansambel Justament. Videomeeskond teeb peost otseülekande suurele ekraanile koos laulusõnadega, nii saavad kaasa laulda ka pealtvaatajad. Pidu on kõigile tasuta.

Laadalt on võimalik endale soetada erivajadusega inimeste valmistatud käsitööesemeid ja kunsti. Näiteks pakub peolistele enda joonistatud kaarte ja raamitud pilte Avo Uuselu, kes ei saa tervise tõttu pintslit käes hoida, kuid on leidnud võimaluse joonistada pilte arvutis nina abil.

Laulupeo traditsioon sai alguse üheksa aastat tagasi Kernu hooldekodus oma rahvale korraldatud laulupeost. Iga aastaga on üritus saanud juurde hoogu ning uusi osalejaid. Alates 2015. aastast on peol ka oma laul, Anu Röömeli just selleks puhuks ja erivajadustega inimestele kirjutatud «Kollane päike». Laulupeo ideed kannavad laulu refräänist kujunenud moto «Laulan helisema maa» ning Karula Kodu elanike Kati ja Paveli joonistatud logo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles