Küsitlus: Eesti kodanikud ei poolda sisserändajate piirarvu suurendamist (3)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

72 protsenti Eesti kodanikest ei pea vajalikuks sisserände kvoodi tõstmist, selgus augustis läbi viidud küsitluse tulemustest.

Küsitlusest selgus, et 72 protsenti valimisõiguslikest kodanikest ei pea kvoodi tõstmist vajalikuks ning 63 protsenti arvab, et Eesti ei vaja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit tööjõudu.

Kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõudu ebavajalikuks pidanud vastajad põhjendasid oma arvamust peamiselt sellega, et oma rahvalgi ei jagu tööd ning tuleks rakendada oma inimesi, keda on piisavalt. Kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõudu vajalikuks pidanud vastajad, keda oli 27 protsenti, põhjendasid oma vastust peamiselt sellega, et Eestis on tööjõupuudus, Eesti inimesed ei taha teha musta tööd ning inimesed on läinud välismaale tööle ja elanikkond vananeb.

Hoolimata sellest, et üldine suhtumine võõrtööjõusse on valdavalt negatiivne, ilmneb teatud vastuolu, kui küsida arvamust erinevate tööjõu liikide kohta. 68 protsenti vastanutest leiab, et kõrgelt haritud ja hästi tasustatud spetsialistide vastuvõtmine Eestisse on vajalik (25 protsenti ei pea vajalikuks), 47 protsenti arvab, et keskastme spetsialistide vastuvõtmine on vajalik (46 protsenti ei pea vajalikuks).

Seega on kõrgelt kvalifitseeritud ja oskustega võõrtööliste Eestisse toomise puhul pooldajaid vastastest enam. Samas hooajatöölisi peab vajalikuks 39 protsenti ning lihttöölisi vaid 28 protsenti.

Eesti selleaastane sisserände kvoot 1317 inimest ehk 0,1 protsenti elanikkonnast täitus juba esimese poolaastaga.

«Selle põhjustena saab välja tuua palgakasvu ja tööjõupuudust, kusjuures kvoodi alla ei kuulu mitmed erandid, näiteks EL-i, USA ja Jaapani kodanikud, IKT sektori töötajad, investorid ja pereliikmed,» ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak.

Võimaliku lahendusena on näiteks Tööandjate Keskliit välja pakkunud sisserände kvoodi tõstmist, kuid äsja läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimesed seda ei poolda. «Ligi kolmveerand küsitlusele vastanutest ei pea sisserände kvoodi tõstmist vajalikuks,» märkis Espak.

Tema sõnul võib eeldada, et kolmandast riikidest pärit võõrtööjõud seostub inimestele eelkõige madala haridustasemega ja niiöelda musta tööd tegevate inimestega. «Sellest tulenevalt on vastumeelsus üldiselt võõrtööjõu osas oluliselt suurem kui kõrgelt haritud spetsialistide ja oskustööliste puhul,» rääkis Espak.

Veel küsiti, kui palju jagavad inimesed kõige levinumaid argumente, mis võõrtööjõu poolt ja vastu välja tuuakse:

  • 35 protsenti nõustub väitega, et võõrtööjõud on kasulik, kuna on palju töid, mida kohalikud ei soovi teha.
  • 31 protsenti nõustub väitega, et võõrtööjõud on kasulik, kuna napib töökäsi.
  • 58 protsenti nõustub väitega, et võõrtööjõud on pigem kahjulik, kuna võõrtöölised ei sulandu ühiskonda.
  • 59 protsenti nõustub väitega, et võõrtööjõud on kahjulik, kuna võõrtöölised on nõus töötama kehvemates tingimustes ja madalama palga eest.

Märgatavalt mõjutab inimeste hoiakuid ka võimalike võõrtööliste geograafilis-kultuuriline taust. Inimestelt küsiti erinevatest piirkondadest pärit tööliste kohta, kas peaks lubama tulla paljudel, piiratud arvul, väga vähestel või üldse mitte lubama neid Eestisse.

Piiratud arvul tööjõu Eestisse lubamist arenenud maadest toetab 75 protsenti,  väljastpoolt ELi asuvatest Euroopa riikidest 47 protsenti, Hiinast ja Indiast 27 protsenti, Kagu-Aasiast 24 protsenti ning Kolmanda Maailma riikidest 17 protsenti.

Küsitlus viidi läbi veebikeskkonnas 9.- 16. augustini ning sellele vastas 1052 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku. Küsitluse viis läbi MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi Turu-uuringute AS.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles