Milline valimisliit oleks kõige loogilisem?

Joosep Värk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Madis Sinivee / Pärnu Postimees

Juba teist aastat algab sügisene poliitikahooaeg üsna suures teadmatuses, kas talvele minnakse vastu samasuguse valitsusega nagu seni. Eelmisel aastal algasid samal ajal mitu vooru kestnud presidendivalimised, mis päädisid viimaste aastate suurima seismoloogilise muutusega Eesti poliitikamaastikul. Keskerakonna pikk valitsemiskõlbmatus teiste partnerite silmis sai läbi ning isegi Isamaa ja Res Publica liit (IRL) otsustas nendega liidu moodustada.

Analüütikud leidsid toona, et muud variant neil polnudki, sest opositsiooni jäämine võinuks tähendada vaikset hääbumist. Aasta hiljem on erakonna seis tegelikult veelgi hullem, sest riigikogu fraktsioonist on kadunud kaks inimest – erakonna koalitsiooni tüürinud endine esimees Margus Tsahkna ja välis- ning kaitsepoliitika ekspert Marko Mihkelson. Mõlema lahkumine IRList mõjus nende endisi ametikohti ja rolli erakonnas arvestades paljudele sümboolselt.

Ilmselt käis seda kuuldes ka IRLi esimehe Helir-Valdor Seederi seljast külm jutt läbi. Meelde tuli kindlasti 2014. aasta hilissügis, mil Eerik-Niiles Kross ja Yoko Alender otse Reformierakonda hüppasid. Mihkelson ja Tsahkna sellist käiku (seni) teinud pole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles