Vaata, kui palju tasus haigekassa poolaastaga tervishoiuteenuste eest

Käesoleva aasta esimesel poolaastal rahastas haigekassa perearstiabi kokku 55,6 miljoni euro eest, mis on ligi 5 miljonit eurot enam kui aasta varem. Perearsti juures käis 838 000 inimest ning perearstid tegid 12 protsenti rohkem uuringuid kui eelmisel aastal.

Aasta esimesel poolaastal tasus haigekassa ligi 6000 e-konsultatsiooni eest, mida on ligi neli korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Inimesed helistasid perearsti nõuandeliinile esimesel poolaastal 133 000 korda, mida on ligi kümnendiku võrra rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Eriarstiabi kasutas esimesel poolaastal 590 000 kindlustatut, kes käisid kokku 2 miljonil arstivisiidil, ning viibisid 618 000 päeva haiglaravil, sealjuures viibis iga patsient haiglas keskmiselt 6,2 päeva. Arstid tegid 76 000 operatsiooni. Kokku tasus haigekassa eriarstiabi eest 312 miljonit eurot. Esimesel poolaastal hüvitasiti ülikalleid ravijuhte, mille maksumus on üle 65 000 euro, 4,1 miljonit euro eest.

Inimesed ostsid apteekidest ravimeid kokku 4,1 miljoni retsepti alusel ning iga soodusretsepti eest tasus haigekassa keskmiselt ligikaudu 15 eurot. Soodusretsepte kasutas 706 000 inimest, soodusravimeid hüvitas haigekassa 61,8 miljoni euro eest.

Õendusabiteenuste eest tasus haigekassa esimesel poolaastal 16 miljonit eurot, mis on ligi miljoni võrra enam kui eelmisel aastal. Sel perioodil sai õendusabi teenust haiglas 7100 patsienti ning 5600 patsienti kodus.

Laste hambaravi, ortodontia ja täiskasvanute vältimatu hambaravi teenuste eest tasus haigekassa esimesel poolaastal ligi 13 miljonit eurot. Kokku kuulub 2017. aastal laste hambaravi sihtrühma üle 237 000 lapse vanuses 3-19 aastat, kellest üle 98 000 lapse on esimesel poolaastal käinud hambaarsti juures ravil või ennetavas kontrollis. Ortodontia teenust sai 14 000 last. Vältimatut hambaravi sai 9200 inimest.

Meditsiiniseadmeid hüvitas haigekassa esimesel poolaastal ligi 50 000 kindlustatule 4,6 miljoni euro eest. Kõige suurema osakaalu meditsiiniseadmete hüvitistest moodustavad suhkrutõvega inimeste toimetulekut toetavad vahendid. Kõige enam ehk üle 14 protsenti on kasvanud unehäirete ravis kasutatavate seadmete hüvitamine.

Välisravi eest tasus haigekassa esimesel poolaastal 5,1 miljonit eurot, sealjuures suunati välisriiki plaanilisele ravile arsti soovitusel 113 patsienti, kellest 61 olid lapsed. Välisravi hüvitamine on kasvanud ligi 1,5 miljoni euro võrra. Haigekassa tasus Euroopa ravikindlustuskaardi alusel välisriigis saadud arstiabi eest välisriigi raviasutustele 3,5 miljonit eurot. Sealjuures tehti 27 000 euro eest tagasimakseid otse kindlustatutele, kellel ei olnud välisriigis viibides kaasas Euroopa ravikindlustuskaarti, mistõttu neil tuli arstiabi eest kohapeal ise tasuda.

Käesoleva aasta esimeses pooles maksis Haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitisi 78,2 miljoni euro ulatuses, mis on 5,4 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Kokku hüvitati 3,3 miljonit töövõimetuspäeva, tasudes ühe päeva eest keskmiselt 23,6 eurot. Haiguslehtede arvu kasvu põhjustas peamiselt jaanuaris, mais ja juunis suurenenud haigestumiste arv.

Eelmise aasta esimese poolaastaga võrreldes on arstiabi rahastamine enim kasvanud eriarstiabis, mille eelarve on suurenenud 7 protsenti ehk ligi 20 miljoni euro võrra. Õendusabi rahastamine on suurenenud 6 protsenti, perearstiabi 10 protsenti ning hambaravi 5 protsenti.

Eriarsti vastuvõtule pääses lubatud ooteajal 73 protsenti inimestest, sealjuures on kõige enam ravijärjekorra maksimumpikkuse piires toimuvaid vastuvõtte maakonnahaiglates 87 protsenti. Keskhaiglates pääseb lubatud ooteajaga arsti vastuvõtule 73 protsenti kindlustatutest ning piirkondlikes haiglates 61 protsenti.