/nginx/o/2016/01/06/4855359t1h270d.jpg)
/nginx/o/2017/05/25/6706881t1h66a1.jpg)
Nelja aasta pärast lööb Tallinna linnasüda uues rütmis. See on üha enam jalakäijate sammude rütm, jalgrattapedaalide nagin, hübriidmootoriga busside surin ja trammide krigin. Ja üha vähem on see rütm autode müra, kirjutab Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas (Keskerakond).
Autosid ei saa keelata. Linnakeskusest kaugemal on nad sageli asendamatud. Kuid nende praegust valitsust tänavatel saab taltsutada, sest kõik koos autodega kesklinna tulles pole meil enam mõnu ei linnasüdamest ega autosõidust. Ja parimad linnakeskkonnad on need, mis kuuluvad pigem jalakäijatele kui autojuhtidele.
See võib olla Starman, mis tahab meile anda miljonit põhjust kodus olla. Kuid Tallinn on elav linn siis, kui inimesed jalutavad, kauplevad ja istuvad tema tänavatel. Nagu linnauurijad on ammu osutanud, kipuvad inimesed nautima üksnes kodust elu, kui kohalik elupaik nende koduseinte ümber kannatab ilmsete puudujääkide all ega paku piisavat huvitavat keskkonda.
Selleks, et panna linnasüda tugevamalt tuksuma, tuleb esmalt täita samm-sammult hulk eesmärke, mis puudutavad seda, kuidas inimesed linnasüdames liiguvad. Tallinna linnavalitsuse siht on vähendada nelja aasta jooksul autotransiiti läbi linnasüdame 50 protsendi võrra. Sisuliselt tähendab see, et südalinna läbivad peamiselt nende autod, kes seal elavad. Samaaegselt on eesmärgiks suurendada ühistranspordi kasutust südalinnas 25 protsendi võrra. Meie eesmärgiks on kasvatada jalakäijate arvu südalinna tänavatel 50 protsendi võrra ja jalgratturite hulka 100 protsendi jagu.
See sünnib üksnes siis, kui kesklinna tänavad ise saavad teise ilme ja liikluskorralduse. Jalakäijate süda hakkab linnasüdamega senisest rohkem ühes rütmis lööma pärast seda kui Tallinn on saanud Pärnu maantee ja Narva maantee põhjal rajatud uue peatänava. See tähendab, et nendes paikades Narva maanteel, kus praegu pargivad autod, hakkavad olema kõnniteed ja kohvikute väliterrassid. Sõiduteed, mida praegu on kolm pluss kaks (kolm ühes, kaks teises suunas), hakkab olema üks kummaski suunas. Sõiduradade ruum antakse suuremalt jaolt jalakäijatele. See tähendab, et Narva maantee äär, mis praegu on tuntud oma lärmaka liikluse poolest ja kus kõnnitee kahanes kohati paari meetrini, kõlbab edaspidi vägagi hästi jalutamiseks ning välikohvikus istumiseks.
Muutused ootavad ka Gonsiori ja Kunderi tänavaid. Tegelikult oli tänavu viimane suvi, mil Gonsiori tänav kandis veel oma vana ilmet. Järgmisel aastal tuleb suvi ja sügis teisiti. Gonsiori tänav läheb remonti ja väljub sealt muutsuunalisena – hommikuti on seal liikumissuund ainult kesklinna, õhtul ainult kesklinnast välja, et reageerida paindlikumalt liiklejate käitumisele ja vältida ummikuid. See on esimene omataoline lahendus Tallinnas. Uus Gonsiori tänav annab prioriteedi ühistranspordile, aidates veelgi kaasa linnavalitsuse eesmärgile – veerandi jagu rohkem sõitjaid bussides, trammides ja trollides.
Ka jalgratta suurem menukus ei tule niisama, vaid eeldab suuremaid ümberkujundusi. Kunderi tänaval teeme sama, mis juba on toimunud mitmete Kalamaja tänavatega: kahest samasuunalisest sõidurajast (kesklinnast eemale) jääb järele üks. Teine sõidurada antakse jalgrattatee tarbeks, mis viib Ülemistele.
Jalakäijad ja jalgratturid saavad uued võimalused ka Reid tee tulekuga. Vaatamata mõne kriitiku katsetele kujutada Reidi teed hingetu kiirteena, on tegemist promenaadiga, kus jalakäijaid eraldab autodest kaks pargiriba ja jalgrattarada. See tähendab, et mereäärne ala, kus praegu on kohati vaid võsa, mullavallid ja mahajäetud parkimisplatsid, muutub liigeldavaks ja saab aktiivse kasutuse.
Autosid täiesti välistada, mida mõned soovitavad, pole mõistlik, sest Reidi tee kujuneb selleks arteriks, kust kaudu pääsevad autod sadamast välja. See aitab vaigistada liiklusvoogu Narva maanteel, muutes Kadrioru selle serva meeldivamaks elukeskkonnaks. Ennustan, et Narva maantee äärsed kinnisvarahinnad on tõusuteel, kuna seal on edaspidi parem elada ja teenindussektori äri teha.
Mereääre kasutus laieneb korraga mitmest otsast. Esiteks taastame nelja aasta jooksul Linnahalli, mis teeb sellest suurepärase asupaigaga rajatisest taas menupaiga. Hetkel käivad inimesed seal üsna sageli, kuid neil pole küllaldast tegevust. Teiseks, uued võimalused saabuvad ka Vanasadamasse, sest sinna hakkab edaspidi sõitma tramm. Ka see aitab tõsta ühistranspordi kasutatavust. Mõned Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud on teinud ka ettepanekuid lõpetada tasuta ühistranspordi pakkumine, kuid see pole mõistlik. Tasuta teenuseid kasutavad inimesed meelsamini ja linnaliikluse ladusa toimimise huvides on see, et inimesed sõidaksid rohkem trammi või bussiga.
Linnasüda on juba muutunud jalakäijatele sõbralikumaks. Meenutagem, see polnudki ju nii ammu, kui Tallinnas Vabaduse väljakul parkisid autod. Nüüd kuulub see väljak kohvikuklientidele, päikesenautijatele ning rulasõitjatele. Hiljutisemad arengud, Harju tänava rekonstrueerimine esmalt ja Viru tänava rekonstrueerimine selle järel on muutunud need tänavad hõlpsamini kõnnitavaks ja sillutise sobilikumaks. Peatselt valmib ka uuenenud Tammsaare park, mis samuti lisab juurde meeldivat linnaruumi. Kirjanikud Ilf ja Petrov kirjutasid autoajastu alguses, et jalgsirajad muutuvad sama kitsaks kui tubakapaki panderoll. Me oleme pöördepunkti läbinud. Nad on juba laienenud ja laienevad veel.