Lootust on: üliohtlik Aaspere-Haljala surmalõik muutub eluteeks (3)

Ehitusinsener Erik Keskküla ütles, et Aasperes pole enam inimest, kelle tuttav ei oleks sel teelõigul pihta saanud. “See on ohtlik. Tallinna poolt tulijad on tund aega sõitnud 110-ga, nüüd peavad nad järsku kiirust maha võtma. Selle projektiga läheb asi ohutumaks,” oli Keskküla veendunud.

Haljala vallavanem Leo Aadel on sama meelt: valla seisukohast on 8,8 kilomeetri pikkuse maanteeprojekti elluviimine oluline ja vajalik. “See muudab rahvasuus nimetatud surmatee liiklusohutuks eluteeks,” sõnas Aadel.

Statistika toetab arusaamu, üliriskantseks pudelikaelaks kutsutav Aaspere–Haljala teelõik Tallinna–Narva maanteel on nõudnud 12 inimese elu. Isegi maanteeamet on tunnistanud, et tegemist on ohtliku teelõiguga. Lõik on sirge, kuid pikiprofiilis väga väikeste vertikaalsete raadiustega ning ohtlik, kuna nõutavat pikinähtavust ei ole.

Maanteeameti ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi ütles, et projekt annab panuse teelõigul õnnetuste vähendamisse ning kahandab selle läbimiseks kuluvat aega transiitliiklejale.

Palmi sõnutsi tekib Aasperre liiklussõlm, mis on planeeritud eritasandiliseks, ning Vanamõisa rist, kus praegune Veltsi suunduv tee hakkab ületama eritasandilisena maanteed. “Muus osas muutub see, et kõik muud ligipääsud suletakse ning inimeste ja põllumajandustehnika ligipääsu tagamiseks tuleb ümber ehitada olemasolevat kohalike teede võrgustikku ning rajada uusi ligipääse. Ja muidugi see, et põhitee saab siis kas 2+1 või 2+2 sõiduradadega teeks,” ütles Palmi, lisades, et 2+1 lahendused on Põhjamaades sellistel puhkudel levinud. “Eestis on esimene selline lõik valmimas Tallinna–Tartu maanteel ning töös on ka lõik Tallinna–Pärnu maanteel. Mõlemal juhul on tee keskel piire,” nimetas Palmi.

Radade arv – kas 2+2 või 2+1 – on veel lahtine, sest projekteerimise normid nõuavad 2+2 maantee ehitamist alates 14 500 autost ööpäevas. “2040. aastaks tähendaks see enam kui kahekordset liikluse kasvu, mis pole reaalne. Peame ootama sügisest valitsuse teehoiukava kinnitamist, kus on eeldatavalt nimetatud teelõigu 2+2 sõiduradadega ümberehitamine,” rääkis Palmi.

Vallavanem Leo Aadeli eelistus on 2+2 maantee rajamine, eskiisi puuduste kohta ütles ta, et mitmed lõigul olevad mahasõidud, ristmikud ning tagasipöördekohad suletakse. “Kuid see on nii olulise projekti puhul paratamatu. Aaspere eritasandiline liiklussõlm tagab küll parema liiklusohutuse kõigile liiklejatele, kuid toob kaasa mõningase ebamugavuse jalgsi liiklejatele ja bussireisijatele,” ütles Aadel. Kinnistuomanikest rääkides, keda on umbes 150, avaldas vallavanem arvamust, et küllap saab teedevõrku oluliselt optimeerida ja leida parimad lahendused kõigi osapoolte jaoks.

Kohalik elanik Erik Keskküla väljendas usku, et projekt siiski inimeste elukvaliteeti ega -keskkonda olulisel määral ei riku. “Mulle tundub, et nende võimaluste raames, mis on maanteeametil, on võimalik teed nihutada. Aga ütleme, et 85% sellest jääb paika. See on juba praegu hea lahendus,” sõnas Keskküla, kes oletas, et üldplaanis ei too see külaelanikele olulist muutust. “Nende liikumismarsruut, privaatsus ei muutu määral, mis neid häiriks. Turvalisus tõuseb. Sel pole negatiivset mõju.”

Kohalikelt ootab maanteeamet kirjalikult ettepanekuid teelõigu asjus. Keskkülal on mõned ideed varuks. “Kui tehakse müratõkkesein, siis ei tohiks see olla ühel pool teed. Kui teisel pool teed on asustus kuskil eemal, siis see võimendab,” väitis Keskküla.

Maanteeameti ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi ütles projekti ajajoone kohta, et töötatakse selle nimel, et 2018. aasta lõpuks jõuda ehitustööde lepinguni. “Sellisel juhul on võimalik kohe 2019. aasta alguses töödega alustada ning lõpetamine jääb ilmselt aastasse 2020. Projekteerimishanke loodame lähiajal välja kuulutada ning sügisel peaksime jõudma lepinguni.”

Töö käib: teelõigu sõiduradade vahele hakatakse paigutama kummiposte

Maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaator Janno Vilberg rääkis, et Aaspere-Haljala teelõik on freesitud ja alustatud teemärgistusega.

“Siis paigutatakse kummipostid.Aasperest, kus 2+2 sõiduriba kokku tuleb,  Haljala liiklussõlmeni, kus algab eraldusribaga 2+2 sõidurada,” ütles Vilberg.

Tema sõnutsi sõidurada ei kitsene, kummipostidega loodetakse ohtlikul lõigul ära hoida liiklejate riskeerivat käitumist möödasõitudel. “Juht peab kannatama sõita ühes reas ära selle viis-kuus kilomeetrit, et siis saaks ohutult 2+2 eraldusribaga teel teha turvalise möödasõidu.”

Operatiivsõidukite kohta ütles Vilberg, et lõigul on kaks kohta, kus aeglane sõiduk saab peatuda ja lasta kiirustava auto mööda. “Ristmikel on taskud, kus vastavad märgid ja kus saab peatuda ja lasta kolonni mööda.”

Kummipostide paigaldamine jääb septembri algusesse.