Karula päästjad said endale auto 100 euroga

Tiit Loim
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karula päästjate uus uunikum seisab praegu tuletõrjeseltsi õuel Karula külas ja ootab otsust, mida sellega edasi teha plaanitakse.
Karula päästjate uus uunikum seisab praegu tuletõrjeseltsi õuel Karula külas ja ootab otsust, mida sellega edasi teha plaanitakse. Foto: Tiit Loim / Valgamaalane

Karula vabatahtlik tuletõrjeselts täiendas oma autoparki uunikumist päästeautoga. Tõenäoliselt see siiski aktiivset kasutust ei leia.

Kohalikud päästjad avaldasid Karula vallale soovi osta ära vallale kuuluv 1966. aastal ehitatud päästeauto, mis viimased kümme aastat pole aktiivses teenistuses olnud. Vald nõustus selle neile müüma 100 euroga.

Tuletõrjeseltsi juhatuse liige Jaan Kõvask ütles, et nad otsustasid kunagise Valgamaa päästeteenistuse Karula tugikomando põhiauto International Loadstar 1600 endale osta enne valdade ühinemist, et masin oleks kindlates kätes. Auto jõudis Valgamaale 1990. aastatel humanitaarabina Rootsist. Alguses oli see Tõrva linna käes, kust jõudis edasi Karula valla omandisse. Auto mahutab lisaks varustusele kolm tonni vett.

Kuigi üle 50 aasta vana, on bensiinimootoriga auto siiani töökorras ja sealjuures väga heade sõiduomadustega. Kõvaski sõnul paistab, et selle auto pealt on suuresti maha kopeeritud Nõukogude veoauto GAZ-53. Näiteks sobisid autole täpselt alla GAZi rehvid ja ka mootori silindrid on pea sama mõõtu.

«See püsib muidugi tunduvalt paremini tee peal kui GAZ-53, sest esimene sild on lai. Siin Karula või Lüllemäe teedel võib vabalt sõita kaheksa-üheksakümnega ja püsib hästi kruusateedel. Esirattad jooksevad sellel tagumiste välisrehvide järgi, aga 53-l jookseb sisemiste rehvide järgi,» rääkis Kõvask.

Mida tuletõrjujad masinaga peale hakkavad, ei ole neil veel selgeks räägitud. Kõvaski sõnul on vastav koosolek augusti lõpus. Ilmselt tuleks väsinud välimusega masin restaureerida, aga see on suur ettevõtmine. Näiteks on auto Kõvaski sõnul tänapäeval harjumatult kõlava puidust kerega, mis on plekiga üle löödud. Seetõttu oleks vaja sellega tegelema esmalt üht head puuseppa.

Tõenäoliselt auto siiski väljakutsetele kihutama ei hakka. «Kui masin üldse korda teha, jääb see pigem muuseumi eksponaadiks,» lausus Kõvask.

Tuletõrjeseltsi põhilised sõiduvahendid on praegu Scania marki põhi- ja paakauto. Ka paak­auto pole enam just esimeses nooruses. Kõvask ütles, et näeb parasjagu vaeva 1973. aasta autole uue kardaaniristi leidmisega. Ühest Tartu poest öeldi, et säärane müüdi viimati 14 aastat tagasi. Lisaks on reservis Nõukogude masin GAZ-66, mis võetakse appi rasketes või erakorralistes olukordades, näiteks talvel külmaga või metsatulekahjude puhul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles