Raasuke lõi riigifirmade nõukogudes platsi puhtaks ja tõstis kõvasti tasusid (3)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erkki Raasuke.
Erkki Raasuke. Foto: Peeter Langovits

Tänavu veebruaris käivitunud Erkki Raasukese juhitud nimetamiskomitee on lühikese ajaga välja vahetanud pea kõigi riigifirmade nõukogude liikmed. Uusi nõukogulasi ootab muuhulgas kuni neli korda suurem tasu. 

Nimetamiskomitee kutsuti ellu eelmise rahandusministri Sven Sesteri poolt. Komitee eesmärk oli ennetada korruptsiooni ja tuua riigifirmade nõukogudesse poliitikute ja ametnike asemel oma valdkonda tundvad professionaalid.

Nimetamiskomitee vajalikkuse muutis eriti aktuaalseks riigifirma Tallinna Sadam ASi korruptsioonijuhtum, kus toonased juhid võtsid kahtlustuse kohaselt miljoneid eurosid altkäemaksu, samal ajal kui nõukogu, mis koosnes peamiselt poliitikutest, ei teadnud sellest midagi ega ka vastutanud mitte millegi eest. 

Praeguseks on paigas pea kõik uued nõukogu liikmed, kelle tasudest kirjutas üksikasjalikult tänane Eesti Päevaleht. Näiteks suurima riigiettevõtte Eesti Energia nõukogu asus tüürima Silberauto omanik Väino Kaldoja, kelle tasu küündib kuus 2000 euroni. Võrdluseks eelmise nõukogu esimehe tasu oli alla 500 euro.

Eesti Raudtee nõukogu esimehe Priit Rohumaa tasu hakkab olema varasema 473 euro asemel 1500 eurot ja lennufirma Nordica nõukogu juhi Peeter Tohveri tasu 355 euro asemel samuti 1500 eurot. Samuti kerkivad märgatavalt kõigi nõukogu tavaliikmete tasud.

Vangerduste eestvedaja, nimetamiskomitee juht Erkki Raasuke ütles Postimehele, et et tasude määramisel lähtusid nad põhimõttest, et nõukogu esimehele makstav raha moodustab 20 protsenti ettevõtte tegevjuhi palgast, lihtliikmel 10 protsenti.  

Tasude hüppelist tõstmist põhjendas Raasuke sellega, et uuelt nõukogu esimehelt oodataksegi senisest märksa suuremat panust ja järelevalvet ettevõtte käekäigu üle. «Väga suurte äriühingut puhul võib nõukogu juht kulutada nõukogu tööle nädalas terve tööpäeva,» kirjeldas ta.  

Tema sõnul on nimetamiskomiteel väga palju tööd olnud, kuna heade inimeste leidmine ja veenmine nõuab palju kohtumisi ning info vahetamist. «Raskem on nende ettevõtete nõukogudega, kus on strateegilist segadus ehk tulevik on lahtine. Ideaalne olukord on see, kus omanik on riigifirma ootused selgelt sõnastanud.» 

Nõukogu liikmed valitakse Raasukese sõnutsi eeskätt nende kompetentsi, kogemuste ja sidemete järgi. Arvestada tuleb ka sellega, et nõukogu liige ei tohi olla aktiivselt tegev samas valdkonnas. «Näiteks energeetikas toimetav inimene ei saa olla Eesti Energia nõukogu liige. Siis oleks kohene huvide konflikt. See muidugi oluliselt piirab meie võimalusi ja ahendab inimeste valikut,» selgitas ta.

«Lisaks peame jälgima seda, kuidas nõukogu liikmed ja juhtkond omvahel kokku sobivad. Me räägime ikkagi juhtimisest, inimeste omavahelisest keemiast. Üksikuna võttes võivad inimesed superhead olla, aga kui nende lähenemine ja käekiri ja stiil on erinevad, siis asi lihtsalt ei toimi,» rääkis ta. 

Nimetamiskomitee liige David O’Brock: poleks osanud arvata, et nii palju tööd on

Endine haruldaste muldmetallide töötlemisettevõtte Molycorp Silmet ASi juht ja Baltic Workboatsi juhatuse liige, samuti nimetamiskomitee liige David O’Brock rõhutas, et ta poleks kunagi osanud arvata, et nimetamiskomitee töös osalemine nii palju aega ja energiat võtab.  

«Me alustasime kõigi riigi äriühingutega nullist ja pidime üle vaatama ettevõtete profiilid, omaniku ehk riigi ootused ja leidma sellele vastavalt sobivad inimesed,» selgitas O’Brock uue töö sisu.

Tema sõnul soovis valitsus esialgset nimekirja uutest nõukogu liikmetest väga lühikese aja jooksul. «Samas on see pidev protsess, kuna osad inimesed võivad nõukogudest lahkuda, ettevõtte eesmärgid võivad muutuda ja me peame seda pidevalt jälgima ja siis vajadusel tegutsema,» ütles ta.

Valitsus on eraldanud nimetamiskomitee tegevuseks 50 500 eurot, mis peab katma komitee liikmete tasud ja erinevate analüüside maksumuse, mida võib tarvis võib minna.

Nimetamiskomitee juhile makstakse koosolekul osalemise eest 300 eurot ja liikmele 200 eurot. Kui ühe kuu jooksul toimub mitu koosolekut, on maksimumtasu esimehele 705 eurot ja liikmele 470 eurot. 

Nimetamiskomiteesse kuuluvad Erkki Raasuke, Gunnar Okk, Sven Pertens ning David James O'Brock-Kaljuvee. Avaliku sektori esindajatena kuuluvad komisjoni rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ning roteeruva liikmena äriühingu osalust valitseva ministeeriumi kantsler.

Nimetamiskomitee tegeleb 31 riigi osalusega äriühingu nõukogude liikmetega. Riigi osalusega äriühingute nõukogudes on kokku ligikaudu 150 nõukogu liiget. Riigi äriühingutel on vara 6 miljardi väärtuses ja neis töötab ligi 15 000 inimest.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles