/nginx/o/2017/07/25/6924699t1h7323.jpg)
USAs oli üks Aafrika hallpapagoi, kes oletatavasti kordas hukkunu viimaseid sõnu: «Ära lase!», segatud isegi mõrvajuurdlusesse. Kust õigupoolest tuleb papagoide oskus inimeste sõnu ja häält matkida?
Miks on papagoid meisterlikud inimkõne matkijad?
25. juuli 2017, 21:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu 19. juulil sai Michigani elanik Glenna Duram süüdistuse esimese astme mõrva toimepanemises. Nimelt süüdistatakse naist selles, et ta 2015. aasta mais lasi maha oma abikaasa Martin Dunami, kirjutab Live Science.
Mitmedki nüansid selles juhtumis tõid kuriteoga seotu avalikkuse huviorbiiti, alates suguvõssa kuuluvast selgeltnägijast kuni Martin Durami jutustava papagoini, kes mehe eelmise naise sõnul olevat korrutanud mahalastu viimaseid sõnu.
«Ole vait!» Kuuleb Aafika hallpapagoid hõikamas videos, mis filmiti mitu nädalat peale mõrva toimepanekut. Veel hüüab papagoi: «Ära lase!».
Papagoi sõnad kohtusse ei jõudnud, sest oli raske tõestada, et lind ei õppinud seda paari lauset telekast või mõnest muust allikast. Samas väidavad eksperdid, et võimalus, et lind matkib stseeni, mida ta vaid korraks pealt kuulis, on niikuinii ebatõenäoline.
Aga see juhtum toob esile hoopis eraldi tahu papagoide käitumises: nimelt on neil võime mitte ainuüksi matkida helisid ja sõnu, vaid teha seda konkreetse isiku häälega.
Hääle tegemist võimaldav elund asub papagoidel kopsude kohal hingamistraktis ja seda ümbritsevad lihased, mis võimaldavad «kõnet» tekitada. Ka kasutavad papagoid rääkimisel suus asuvat keelt, umbes nagu inimesedki. Niimoodi oskavadki linnud inimese hääle kõla matkida. Näiteks on teada, et papagoid, kes elavad abielupaariga, suudavad imiteerida kummagi abiksaasa hääli vaheldumisi.
2015. aastal läbi viidud uuring näitas, et ka papagoide ajus on hallaine neuronid, mis laululindudel vastutavad hääle tegemise eest.
«Looduses kasutavad papagoid oma võimeid selleks, et luua liigikaaslastega sidet ning identifitseerida teisi parves elavaid linde,» sõnas Harvardi ülikooli teadlane Irene Pepperberg.
Võime õppida elu jooksul üha uusi helisid aitab teadlaste hinnangul leida papagoil uut kaaslast, kui olemasolev surema peaks. Samuti kohaneda eluga uues parves, kui seda vaja peaks olema. «Üksik papagoi looduses on surnud papagoi,» sõnas Pepperberg. «Ta ei saa keskenduda söömisele ja samal ajal vaenlasi märgata. Ellujäämiseks peab ta kuuluma parve.»
«See ongi põhjus, miks Aafrika hallpapagoid ja teised papagoiliigid inimeste häält matkivad - nad teevad seda selleks, et olla osa inimkarjast,» sõnas Pepperberg.