/nginx/o/2015/10/02/4551257t1hf268.jpg)
Kahelt Venemaa kodanikult ajutiselt vanemlike õiguste äravõtmise põhjustas nende soovimatus teha kooliga koostööd ning parandada oma elamistingimusi, selgitas Mustamäe linnaosavalitsuse sotsiaaltöötaja Karina Kuslap.
Ametnik põhjendas lapse äravõtmist kahelt Venemaa kodanikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohus tegi Karina Kuslapi avalduse alusel 14. juulil otsuse võtta Anatoli Gazarjanilt ja Anna Mihhailovalt ajutiselt so kuni 16. oktoobrini vanemlikud õigused. Juhtumi vastu on huvi tundnud ka Venemaa lapseõiguste volinik, vahendas Rus.Postimees.ee.
Karina Kuslap rääkis portaalile rus.err.ee, et kohus langetas otsuse esmase kaitse andmiseks lastekaitseseaduse 33. paragrahvi alusel (lapsevanema tegevus või tegevusetus, mis ohustab lapse elu ja tervist), võttis Gazarjanilt ja Mihhailovalt vanemlikud õigused (perekonnaseaduse 140. paragrahv) ning määras lapse eestkostjaks Mustamäe linnaosavalitsuse.
«Paljude aastate vältel osutati sellele perekonnale sotsiaalabi, kuid kahjuks ei andnud need teenused soovitud tulemust,» nentis ametnik.
Kuslapi sõnul läks laps eelmisel sügisel esimesse klassi. Peagi aga hakkasid koolist tulema teated, et tal on käitumisprobleemid, kuid vanemad ei tee kooliga koostööd. Samuti ei avaldanud vanemad soovi oma elamistingimusi parandada ning muuta eluviise nii, et see oleks lapse huvides ja võimaldaks tal eakaaslaste hulgas sotsialiseeruda.