/nginx/o/2017/07/21/6912837t1h7677.jpg)
Pärnumaal pole tänavu olnud nii ulatuslikku mesilaste suremust nagu Lääne-Virumaal Maire Valtini mesilas, kuid mürgistuskahtlusi on. Mitu mesinikku on viimastel aastatel kokku puutunud kas lennumesilaste või mesilasperede hukkumisega. Pärnumaa mesinduse seltsi juhatuse liikme Andres Lilleste ütlust mööda pole juhtumite kohta laboriuuringut tehtud, sest see maksab palju.
Eesti mesinike liidu juhatuse liige Ülo Lippa sõnutsi vaatavad mesinikud suure murega seda, kui prits põllul liigub. Enamik taimekaitsevahendeid ja -väetisi pole letaalne: kukkuv tilk ei tapa mesilast otsekohe. Lippa jutu järgi on mürgikahju varjatud. Kemikaalid jäävad nektarisse ja õietolmu ning mesilased toovad seda pisikeste koguste kaupa mesipuusse ja jäävad haigeks. “Eluiga on lühem, lõhnatundlikkus väheneb, nad ei suuda nii kaugel korjel käia, surevad varem ära, järglased sünnivad põdurana,” loetles ta.