Kui siiani on igal pärnakal teada, et merevee taseme kriitiline piir on 1,6 meetrit üle Kroonlinna nulli, millest kõrgem vesi tungib linna tänavatele, tuleb nüüd selgeks õppida uus number, sest üleminek Amsterdami nullile toob kaasa kõrgusväärtuste tõusu. Selguse huvides oleks targem Kesklinna silla alune veemõõdu latt samuti õigeks seada.
Amsterdami null muudab merevee kriitilist piiri
Maa-ameti peadirektori asetäitja Artu Ellmann selgitas, et kõrgused on kokkuleppelised suurused, mille lähtepinnaks ehk -nivooks (kõnekeeles nullpunktiks) on ajalooliselt valitud keskmise merepinna kõrgus. Olgu see siis teatud ajavahemiku mõõtmistest Amsterdamis, Kroonlinnas või sõja eel Tallinnas. Amsterdami nulli nivoopind on madalamal senise Kroonlinna nulli omast: ligikaudu 15 sentimeetrit tektooniliselt stabiilsetel aladel. Kuna Eesti on mõjustatud jääajajärgsest maakerkest, on Kroonlinna nulli suhtes aastakümneid tagasi määratud kõrgusväärtused Ellmanni ütlust mööda niikuinii aegunud. Seetõttu varieeruvad Eestis Kroonlinna ja Amsterdami nulli suhtes määratud kõrgusväärtuste erinevused 15–25 sentimeetit. Allolevalt skeemilt nähtub, et Pärnus on see erinevus ligemale 19 sentimeetrit.