Madrats viis müüja ja ostja konfliktini

Catlin Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne madratsi hankimist tuleb endale selgeks teha, millised peaksid olema selle mõõdud. See aitab ära hoida hilisemaid arusaamatusi. Foto on illustratiivne.
Enne madratsi hankimist tuleb endale selgeks teha, millised peaksid olema selle mõõdud. See aitab ära hoida hilisemaid arusaamatusi. Foto on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Valgalasest vanahärral oli mure: kuna ostetud madrats mõõtudelt ei sobinud, viis ta selle poodi tagasi, kuid poepidaja talle esialgu raha tagastama ei nõustunud. Nii ei olnud tal ei madratsit ega raha.

Mees rääkis, et juba mõnda aega tagasi avaldas ta komisjonipoes soovi osta madratsit, kuid sobivat parasjagu polnud. Mais aga helistati poest ja teatati, et madrats nüüd olemas ja küsiti, kas härra seda veel soovib. Kuna tal kohe vajalikku summat võtta polnud, lepiti kokku, et ta tuleb ostma mõne nädala pärast – juuni algul. Nii saigi 5. juunil 65 euro eest ost tehtud.

Laius ei klappinud

Kodus selgus aga, et see 1,4 meetri laiune madrats oli mehe 1,2 meetri laiusele voodile liiga suur. Samal päeval läks härra poodi tagasi, kuid siis olid uksed juba kinni. Järgmisel päeval aga polnud parajasti poe perenaist kohal ning mees jättis madratsi poodi.

Mõne päeva pärast, kui ta uuesti kauplusesse läks, sai ta perenaisele oma mure siiski ära rääkida. Ostja sõnul aga ütles müüja, et raha ei saa enne tagasi, kui madrats on mõnele teisele kliendile müüdud.

Komisjonipoe perenaise väitel olevatki mees tahtnud just 1,4 meetri laiust madratsit. «Sellist mõõtu madratsit on väga raske saada. Kui aga jälle Soomes jälle käisime, saime sellise ja tõime poodi. Helistasin talle ja andsin sellest teada.» Kui mees madratsi poodi tagasi tõi ja raha nõudis, oli poepidaja üsna nördinud, sest hoidis ju tellitud kaupa just vanahärrale ligi kuu aega ega müünud seda ära teistele tahtjatele.

«Pealegi ütleb tarbjakaitseseadus tegelikult, et kasutatud asja tagasi üldse ei võeta,» põhjendas poe perenaine. Ta lisas, et kaalus ka kohe raha tagastamist, kuid loobus sellest plaanist, kuna vanahärra olla käitunud ähvardavalt.

Defektita toodet tagasi võtma ei pea

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda ütles olukorda kommenteerides, et kuna tegemist on füüsilisest kauplusest ostetud tootega, ei kohusta seadus kauplejal defektita toodet tagasi võtma. «Madratsi valiku puhul mängivad rolli ka tarbija enda võetud mõõdud ning nende alusel otsustamine, et kaup talle sobib. Kaupleja ei pruukinud ette näha, et soovitud madrats ei sobigi tarbija voodiraami mõõtudega.»

«Defektita kaupa võetakse tavapoodi tagasi vaid kokkuleppel tarbija ja kaupleja vahel ning kompromissi korras. Siiski ei tundu tarbija suhtes õiglane olukord, kus kaupleja justkui on nõus madratsi tagasi võtma, aga raha andmise osas paneb ta tarbija sundseisu ootama toote müümist,» selgitas Kalda.

Sel esmaspäeval sai konflikt siiski kõiki rahuldava lahenduse. Poe perenaine andis teada, et madrats osteti ära ning härra saab oma raha tagasi.

Taoliste olukordade ennetamiseks oleks aga ilmselt targem enne ostu poe omanikuga kokku leppida kõik ostutingimused, samuti tagastustingimused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles