/nginx/o/2017/06/27/6822843t1h7493.jpg)
Vähe on inimesi, kel kunagi poleks olnud võlgu. Enamik neist saab makstud ning elu läheb edasi. Selle taga, et võlg satuks täitemenetluse objektiks, on tavaliselt aga hoopis pikemaajalisem suhtlemisprobleem, leiab Tallinna kohtutäitur Mati Kadak.
Tellijale
Täitemenetluse peapõhjuseks on sageli suhtlemisprobleemid
28. juuni 2017, 01:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleöö ei alga ükski täitemenetlus. Sellele, et võlaküsimus üldse kohtutäiturini jõuaks, eelneb üldjuhul kuudepikkune periood, mille jooksul katsutakse enamasti võlausaldaja initsiatiivil asja rahumeelselt lahendada. Näiteks kui inimene on pangale jäänud võlgu laenumaksed, siis vähemalt esimeste kuude jooksul on võimalik pangaga suheldes leida mingi kompromisslahendus: võtta maksepuhkust, teha ümber laenugraafik vms. Kui aga mingit suhtlust võlgniku ja võlausaldaja vahel protsessi selles faasis ei ole, antakse asi juba kohtutäituri menetlusse.