/nginx/o/2017/06/26/6819743t1h7de9.png)
25. juunil suri teatrimees ja literaat Talvo Pabut, kes elas praeguse sajandi aastatel vabakutselisena oma sünnilinnas Tartus ning kelle lavaline tegevus näitleja ja lavastajana jäi põhiliselt 1990. aastatesse.
Suri teatrimees ja literaat Talvo Pabut (2)
26. juuni 2017, 19:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
27. veebruaril 1962 sündinud Talvo Pabut lõpetas 1980 Tartu 2. keskkooli ja 1984 Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri. Ta üllatas paljusid sellega, et omandas aastal 2005 Tartu ülikoolis teatriteaduse erialal magistrikraadi tööga «Mäng, teatraalsus, teater, teatrikunst ja ajastute kontekst (vaateid mängu arenemisele teatriks ning miks ja kuidas ilmnes teatrikunst Antiik-Kreekas)».
Käänuline elutee viis ta aastateks 1984–1989 näitlejana Rakvere teatrisse. Seejärel oli ta mõne aasta Eesti kirjanike liidu kirjanduspropaganda büroo kunstiline juht ning 1993 ja 1994 Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Kaks aastat oli ta ametis ka Eesti Televisiooni Tartu stuudios, et siis veidi pikemalt, aastatel 1995–2001, astuda publiku ette Ugalas näitlejana.
Muu hulgas on Talvo Pabut mänginud filmis («Küljetuul», 1984, ja «Victoria», 1994), teinud 1990. aastatel telelavastusi («Wawautosa», «Werneri kohvik», «Trimalhio pidu», «Andke neile andeks») ja filme («Väekargajad»). Ta on kirjutanud näidendeid ja jutte ning arvustusi ja arvamusartikleid ka Postimehele.
Viljandi-aastail asutas Talvo Pabut koos Margus Põldsepa ja Sulev Salmiga ansambli Kiritöö ja Karistus, et osaleda sellega Ugalas etendunud lavastuses «Laul Sipirja lastest». Hilisemaks nimeks kujunes Kiritöö, mis esitas Talvo Pabuti tekstidele kirjutatud laule, nagu näiteks «Muinasjutt» ja «Oli kord».
Ärasaatmine 30. juunil kell 14 Tartu krematooriumi suurest saalist.