/nginx/o/2017/06/17/6791907t1h1fd1.jpg)
Riigikogu keskkonnakomisjonis algatatud arutelu Tallinna Haabersti ristmiku laiendamisel tekkinud looduskaitselisest ummikseisust jõudis ettepanekuni moodustada sõltumatu ekspertkomisjon, kes hindaks nii võimalust säilitada konflikti aluseks muutunud hõberemmelgas kui ka sõnastaks põhimõtted, millest kohalik omavalitsus peab suurprojektide puhul loodushoiule mõeldes lähtuma.
Arutelu ajendiks oli keskkonnakomisjonile Haabersti ristmikuehitusele ette jääva hõberemmelga kaitsjatelt saabunud pöördumine. «Me ei ehita linna selleks, et autodel oleks hea, vaid selleks, et inimestel oleks hea. Ka nendel inimestel, kes elavad suurte ristmike läheduses või neist läbi sõidavad,» ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.
Koosolek algas vaidluste ja selgitustega teemal, kas Haabersti ristmiku ehitusel on raitud rohkem puid, kui raieluba ette näeb, nagu väidavad hõberemmelga kaitsjad. Kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik selgitas, et osa puid on maha võetud raielubade alusel, osa töömaa puhul aga olevat tegemist raadamisega, mis toimub samuti seadustele vastavalt ja mille puhul iga puu jaoks eraldi raieluba välja ei anta.
Puukaitsjate teine etteheide oli see, et ehitajad on maha raiunud vähemalt üheksa puud, millel olid linnupesad. See olevat dokumenteeritud ja jäädvustatud ning salvestused edastatud keskkonnainspektsioonile. Vesialliku sõnul on praegu teada üks juhtum, kus langetati linnupesaga puu ning selle kohta olevat algatatud menetlus.
Arborist Heiki Hanso kordas oma varasemat seisukohta, et sellises vanuses remmelgas ei pea kaua vastu isegi siis, kui ehitatav tee sellest kaarega mööda viiakse. Ta soovitas võtta kogu konflikti kui õppetundi tuleviku tarbeks.
Põhiküsimusele, mis saab Paldiski maantee ääres kasvavast hõberemmelgast, vastust ei leitudki. Remmelga kaitsjaid esindanud Saale Kareda kinnitas, et hõberemmelgas on palju rohkem, kui see üks puu. «See on sümbol sellele, et me lõpetaksime rääkimise elusloodusest kui biomassist. Elusloodus ei ole biomass. See on meie endi püsimajäämiseks ääretult oluline. Kui me tahame rahvana püsima jääda, siis meil tuleb uuesti taastada oma side loodusega ja austada seda. Kui me tahame püsima jääda rahvana, siis me peame uuesti õppima austama loodust,» ütles Kareda.
TLÜ keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli-Sepping lisas, et praegu on tekkinud väärtuskonflikt erinevate osapoolte vahel. «Kui nüüd Tallinna juurde tagasi tulla, siis ma väga sooviksin, et see infrastruktuuri planeerimine, mis meil toimub Euroopa Liidu rahadega, peab olema kooskõlas tulevikku suunatud eesmärkidega, mitte olemasolevate eesmärkidega. Me teame täna, et Tallinna kesklinna ei ole enam võimalik rohkem autosid mahutada isegi siis, kui me hakkame parkimismaju ehitama hakkame. Palun vaatame, mida on teinud Oslo, kes valiti just Euroopa roheliseks pealinnaks,» ütles Sooväli-Sepping.
«Ma olen nõus, et see remmelgas sümboliseerib kõik puid, mis Haabersti ristmiku ehitusel maha on võetud. Kindlasti see remmelgas üksi ei oleks sellist tähelepanu saanud, aga ta on märgiline kogu sellele asjale, mis seal on toimunud. Siin kõlas ettepanek luua ekspertide grupp, mis koosneb sellistest spetsialistidest, kes ei ole siiani ei otseselt ega kaudselt selle asjaga seotud olnud ning saavad kõrvaltvaatajatena seda hinnata. Ma arvan, et selline ettepanek nii riigile kui linnale saab olema meie vastuses sellele pöördumisele,» võttis Vakra pooleteist tundi kestnud arutelu kokku.
«Aga mis saab remmelgast? Kui te arvate, et inimesed väsivad, siis te eksite. Rahvas ei lähe kuskile, telkide arv järjest kasvab,» ütles Kareda koosoleku lõpus. Teised puukaitsjad kinnitasid tema sõnu. Remmelga edasise saatuse kohta sellel koosolekul ühtegi otsust ei tehtud.