Galerii: päev pärast gaasiplahvatust – šokk ja suur segadus

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eilne gaasiplahvatus Põhja-Tallinnas Nisu tänaval annab tunda tänagi  – põlenud korterist lendab tänavale söetükke ja aeg-ajalt saabub maja juurde mõni mureliku ilmega inimene, kas siis lähedasele toeks või oma korterit üle vaatama.

Ehkki suur osa kortereist näib täna tühi olevat, on kohal nii mõnegi korteri omanik, kes kodu üle vaatab või eilse päästetöö tagajärgi likvideerib. Kohal on ka ühistu esimees Aivar Jõelaid, kes elab põlenud korteri kõrvaltrepikojas esimesel korrusel. Ta on äsja kohtunud kindlustuse organiseerutud eksperdiga, kes olevat öelnud, et kahjustused kõige hullemad polegi.

Meie vestluse jooksul heliseb tema telefon korduvalt. Ta ei saa ühelegi kõnele vastamata jätta, sest segadust ja muret on majaelanike seas palju.

Korteris, kus eile toimus gaasiplahvatus, elas üksinda 80ndates eluaastates mees. Ühistu esimehele teadaolevalt oli haiglasse viidud mees eile koomas. Milline on tema seisund täna, ei ole teada.

«See on täielik šokk!» 

Täna on kortermaja ees G4S turvamehed, kes võõraid trepikotta ei lase. Selleks, et välisuksest sisse minna, on vaja tõestada, et oled omanik või sul on omaniku luba.

Meile nõustus oma korterit näitama kõrvaltrepikojas kolmandal korrusel elav Vassina. «See on täielik šokk!» ütles ta.

Päev pärast gaasiplahvatust on tema korteris endiselt üksjagu vett. Eile olevat tema sõnul olnud vesi isegi pahkluuni. Trepikoda on üleni tahmane, kõrvalkorteri välisuks on pooleldi avatud.

Päev pärast põlengut.
Päev pärast põlengut. Foto: Sander Ilvest

Korterist, kus gaasiplahvatus toimus, kaks korrust allpool elav Tiia oli plahvatuse hetkel kodus. «See oli ikka väga võimas, nagu pommiplahvatus. Tegelikult oli vist isegi kaks pauku olnud ja pärast mul tuli ka meelde, et oli vist tõesti. Algul oli väike ja siis oli suurem pauk. Kogu maja rappus ja mina siis vaatasin, et millal need seinad kukkuma hakkavad,» kirjeldas ta.

Tiia enda korteris ei pidavat tulekahju kustutamise järel suuri veekahjustusi olema. «Jumal on mind hoidnud,» arvas ta. Lisaks oli teda aitamas poeg, kes plahvatuse hetkel just Nisu tänava poole oli liikumas.

Päev pärast põlengut toimetab Tiia, nagu paljud teisedki majaelanikud, korteris, et päästa, mida päästa annab.
Päev pärast põlengut toimetab Tiia, nagu paljud teisedki majaelanikud, korteris, et päästa, mida päästa annab. Foto: Sander Ilvest

«Tänu pojale ma saingi üldse majast välja. Ma olin nii šokis, et panin veel ukse kinni ega läinud üldse välja. Tema ütles, et tema ka ei tea – justkui saatus ajas teda eile päeval üldse siia,» rääkis naine, kes tunnustas ka trepikojas elavaid mehi, kes vapralt inimesi välja aitasid.

Gaasisüsteemi kontrolliti aasta lõpus

Ühistu esimehe sõnul kontrolliti maja gaasisüsteemi viimati detsembris. Toona vaadati kõik korterid üle, ent samas nendib Jõelaid, et gaasiseadmete eest vastutab iga korteri omanik ise. Täna on majas elekter ja gaas välja lülitatud.

Nüüd tuleb tema sõnul esmajoones tagada vihmakindlus. Ehkki hommik oli Tallinnas vihmane, ei sadanud vihm õnneks katusest läbi. Esimehele teeb muret ka suur tuul, mistõttu saabusid pärastlõunal maja juurde Lilleküla komando päästjad, kes vaatasid üle, et tuul lahtisi katusetükke ohtlikult alla ei lennutaks.

Tehnilise Järelevalve Ameti pressiesindaja Anu Võlma kinnitas Postimehele, et amet on eilse juhtumi asjus alustanud menetlust. «Juhtumi asjaolud on praegu tuvastamisel ja täpsest põhjusest me seetõttu veel rääkida ei saa. Niipea kui selgub midagi, anname sellest ka avalikkusele teada,» ütles ta.

Päästja katusel. / Sander Ilvest.
Päästja katusel. / Sander Ilvest. Foto: AFP / Scanpix
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles