Suur galerii: Eesti kõige innovaatilisemas büroos ootavad töötegijaid lesila, kiiged ja varbsein

«Lahendus lähtus Rootsi Telia uuest büroost, kus on samuti vähem töökohti kui töötajaid,» rääkis Telia uue kontori üks sisearhitektidest Marja Viltrop Eesti kõige innovaatilisemaks bürooks nimetatud hoones ringkäiku tehes.

Kui juhatuse esimees välja arvata, siis teistel tuleb kontorisse jõudes oma osakonna korrusel leida vaba tööpind. «Tavaliselt ei ole kunagi kõik töötajad kohal ja sellise lahenduse puhul on töölaudu vähem vaja, seega on ka ruumivajadus väiksem,» selgitas Viltrop. Hinnanguliselt võimaldab selline lahendus kokku hoida kuni 15 protsenti büroopinnast.

«Ka kontoritrendid muutuvad ajas, mingil ajal tahtsid kõik avatud planeeringuga ja hästi mängulist kontorit, aga siis tuli tagasilöök, et päris üle võlli ei ole ka hea ja tuleb leida tasakaal,» rääkis sisearhitekt.

Nii ongi Telia bürood kavandades lähtutud sellest, et töötegemise ala on rahulikus toonis, puhkeruumid aga üllatavad värvikirevuse ja klassikalises kontoris ootamatute mänguliste elementidega nagu pärdikulambid ja kiiged.

Senine kogemus on näidanud, et mitte alati pole töötajad avatud kontori üle õnnelikud. «Avatud kontorites on inimesed hakanud riiuleid ette tõstma, et n-ö oma nurka tekitada. Aga siin majas pole ma sellist «pesapunumist» märganud,» rääkis sisearhitekt.

Selleks, et inimesed oleksid nõus iga päev töökohti vahetama, tuli sisearhitekti sõnul kujundada maja võimalikult atraktiivne. «Ruumist peab olema nii palju rõõmu, et sa ei märkaks, et su koht on ära võetud,» selgitas ta.

Pikk eeltöö

Sisearhitekti hinnangul on uudset lahendust ilmselt väga keeruline teoks teha vanas kontoris, kus inimestel on oma kohaga emotsionaalne side. «Uues majas on sellevõrra lihtsam, et selline seotus puudub,» arvas ta. Sisearhitekt tunnistas, et tegelikult olid nad pisut mures selle üle, kuidas uudne lahendus vastu võetakse.

Telia meedia suhete juhi Raigo Neudorfi sõnul olid nii tema kui ka ta kolleegid mai esimestel päevadel uude kontorisse kolides mures, kui hästi töötamine sellises kohas sujub. «Nädalaga harjusin ära ja siiani pole teistelt ka nurinat kuulnud,» kinnitas ta.

Uue kontori kasutamist valmistas Telia töötajate seas pikalt ette. «Me hakkasime enam kui aasta varem rääkima, et meil tuleb tegevuspõhine kontor, kus kellelgi pole oma lauda, ning selgitasime, mille poolest tulevikukontor eristub,» sõnas Neudorf.

Töötajate ideed teoks

Töötajatelt koguti ka ideid, milline võiks uus kontor välja näha. Nii näiteks on 14. korruse nõupidamiste ruumis olevad kiiged just töötajate idee. «Päris kõik ideed ka teoks ei saanud, näiteks sooviti ühte koosolekuruumi liivadüüni meenutavat kohevat vaipa, et oleks mõnus lesida, ja päikest asendavat lampi,» rääkis sisearhitekt. Liivadüünid jäid küll ära, aga kaamose vastu aitavad lambid on seal olemas.

Neudorfi sõnul näitab senine kogemus, et töötavad inimesed valdavalt siiski kontoris. Tema kinnitusel ei pea paika jutud, nagu oleks aeg-ajalt olnud olukordi, kus kõigile poleks töökohti jätkunud. 

Pressiesindaja sõnul on ta uues kontoris hakanud suhtlema teistes osakondades töötavate kolleegidega. «Kui mul on vaja teha näiteks turundusosakonnaga koostööd, siis sätin end lihtsalt nende lähedusse tööle,» tõi ta näite. Neudorf tunnistas, et mitmest valikuvõimalusest hoolimata on tal pooleteise kuuga ikkagi tekkinud lemmikpaik. «Kööginurga lähistel on hea istuda, sest seal näeb kõige rohkem kolleege,» sõnas ta.

«Selline lahendus sobib firmasse, kus inimestel pole palju n-ö varandust (raamatuid, pabereid) kaasa tassida, kus inimesed käivad sageli väljas klientidega kohtumas või koosolekutel, siis ei ole mõtet lasta laual tühjalt seista,» ütles Viltrop.

Samal põhimõttel büroo rajab Ülemistesse ka Tele2, võttes eeskujuks oma Rootsi kontori.