Kohalik elanik ootab pikisilmi Reidi teed (2)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Küsige ükskõik millise Narva mnt äärse elaniku käest, kuidas nad praegu elavad – kui Reidi tee saab valmis, siis läheb ju kogu see müra akende alt minema,» rääkis Nafta tänava elanik Gennadi Kull enda naabrusesse kavandatavast tee-ehitusest, mis liiklusvoo kesklinnast mööda suunaks.
«Küsige ükskõik millise Narva mnt äärse elaniku käest, kuidas nad praegu elavad – kui Reidi tee saab valmis, siis läheb ju kogu see müra akende alt minema,» rääkis Nafta tänava elanik Gennadi Kull enda naabrusesse kavandatavast tee-ehitusest, mis liiklusvoo kesklinnast mööda suunaks. Foto: Albert Truuväärt/Pealinn

«Küsige ükskõik millise Narva maantee äärse elaniku käest, kuidas nad praegu elavad – kui Reidi tee saab valmis, siis läheb ju kogu see müra akende alt minema,»  rääkis Nafta tänava elanik Gennadi Kull enda naabrusesse kavandatavast tee-ehitusest, mis liiklusvoo kesklinnast mööda suunaks.

«Meil ei ole ju veokatele sellist liikluskeeldu nagu Euroopas – kella 22–7 –, meil sõidavad need ööpäev läbi,» rääkis Gennadi Kull linnavalitsuse portaalile Pealinn. Kull, kes nimetab end Reidi tee tuliseks pooldajaks, elab tulevase Reidi tee naabruses Nafta tänaval 1980. aastate algusest. Peab oma advokaadibürood, niidab muru, kasvatab hoovis pesast kogemata välja pudenenud varesepoega ning on väga rahul, et ei pea elama Narva maantee ääres. Seal majad muudkui värisevad, kui veomasinad Vanasadama suunas liiguvad. Kuigi ka Narva maantee naabruses Nafta tänaval Kulli akende all kulgeb tihe liiklusvoog, pole see tema sõnul kaugeltki selline hullumaja kui Narva maanteel.

Hõlmikpuu sündroom?

«Ma tuletaksin meelde, kuidas kunagi sõditi Laagna tee pikenduse vastu Peterburi maanteele. Tuletagem ka meelde, kuidas sõditi Tammsaare tee pikenduse vastu. Mina olen täiesti selle poolt, et Reidi tee tuleks,» rääkis Kull. Ning hõlmikpuu tulnuks tema arvates omal ajal koos ümbritseva pinnasega välja võtta ja ümber istutada. Sellest ajast sugenes ütlus «hõlmikpuu sündroom», millega tähistatakse nähtust, kus vähemoluline takistab olulise teostamist.

«Ma arvan, miks Reidi tee vastu sõditakse – siin on kellegi huvid mängus, ja see on Tuukri ja Pikksilma tänava kinnisvaraarendajate probleem – nende majade hinnad ju langevad, kui neli Reidi tee sõidurida hakkavad nende akende alt läbi minema... Nemad on rahastanud seda Reidi tee vastast lärmi, selles pole mõtet kaheldagi. Merevaadet nad enam ei müü, müüvad mere lähedust,» rääkis Kull. Kui Reidi teed ei tule, on see Kulli sõnul kasulik ennekõike kinnisvarafirmadele.

Tõepoolest, kui pisut jälgi ajada, võib ühe Reidi tee teemalise ürituse rahastajate hulgast leida Metro Capitali, kes oskas sellesama ürituse elegantselt ka oma reklaamivankri ette rakendada. Metro Capital on ehitanud muljetavaldava hinnaga kortereid Reidi tee vahetusse lähedusse ehk Pikksilma, Kiikri ja Tuukri tänavale.

«Kui see rand seal korda saab, siis on võimalik jalutada ilma, et peaks neid joodikuid vahtima. Ja neid bomže, kes seal endale head ja paremat küpsetavad,» leidis Kull. Tema sõnul ei olnud rohelisi millegipärast kuskil, kui ühe uue maja ehitajad seal puid maha võtsid, sealhulgas tammesid. Samuti kohalik elanik Väino Rajangu imestas, et tavaliselt tekivad rohelised nagu võluväel kohe sinna, kus kohalik võim midagi ehitada kavatseb. Kinnisvarabüroode tegevuse ümber valitseb aga tüüne vaikus.

«Septembris 2015 ühel hommikul mere äärde minnes avastasin, et Pikksilma tänaval olid ehitusele ette jäänud viis tamme maha saetud ja kännud vedelesid eemal,» meenutas Rajangu. «Ilus jutt puude teisaldamisest oli ilmselt vajalik projekti läbisurumiseks...»

Seekord minnakse lõpuni

Kuigi rohelistega on kohtuasja tõttu kujunenud terav vastasseis, ei näe linn Reidi tee asjus kübetki taganemisruumi. Linnaarhitekt Endrik Mänd rääkis, et Reidi tee trass on paiknenud linna eri arhitektuursetes arengukavades enam kui 50 aastat, 2001. aastal näiteks Põhjaväila nime all. «Kaaluti ka variante, kus tee oleks täies ulatuses asunud mere pool, linnavalitsus valis kolmest variandist lõpuks siiski kõige säästlikuma. Muudatusi on projektis tehtud kuni viimase hetkeni,» rääkis Mänd.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles