/nginx/o/2016/12/02/6137541t1hf1a9.jpg)
Eesti evangeelse luterlik kirik (EELK) võttis vastu avalduse kiriku rollist Eesti ühiskonnas ja leidis, et ka kirikul on kanda oma oluline osa ühiskondlikus diskussioonis.
EELK: kirik osaleb ühiskondlikus diskussioonis (1)
28. mai 2017, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus kogunenud kirikukongress rõhutas oma avalduses, et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on oma töös ja teenimises suunatud Eesti rahvale ning kannab kaasvastutust ka Eesti rahva ja kultuuri eest. Kirik on enda sõnul identiteedi ja kogukonna alustala ning rahva hariduse ja kultuuripärandi edasikandja. Kirik eristab küll usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlik-poliitilist ühiselu, kui osaleb siiski ühiskondlikus maailmavaatelises arutelus, kandes ühtlasi ka sotsiaalset vastutust.
«Kirik osaleb ühiskondlikus religioosses ja maailmavaatelises diskussioonis,» seisab avalduses.
«Vaba rahvakirik eristab usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlikku poliitilist ühiselu. Vaba rahvakirikuna elame maailmavaateliselt ja religioosselt mitmepalgelises ühiskonnas. Katsed eirata erinevate eluorientiiride tähendust ja mõju ühiskondlikule elule või pidada neid üksnes privaatsfääri kuuluvaks on osutunud lühinägelikeks. Vajalik on usuliste ja maailmavaateliste veendumuste avalik tunnistamine ning nende üle ja nende vahel toimuv diskussioon. Vaba rahvakirikuna on meie ülesanne tunnistada ja mõtestada kristlikku usku avalikus dialoogis.»
«Vabal rahvakirikul on sotsiaalne vastutus,» märgib EELK enda avalduses. «Ühiskondliku õigluse, rahu ja loodu hoidmise eest väljaastumine on osa sellest, mida tähendab olla kirik ja kristlane.»
EELK seisukoht erineb suuresti president Kersti Kaljulaidi omast. Kaljulaid on muu hulgas öelnud, et Eesti riigi ilmalikkus on parim kaitse võõraste religioonide eest. Ka Manchesteri terrorirünnakut kommenteerides ütles Kaljulaid, et Eesti kui rangelt ilmalik riik ei pea ülearu palju muretsema terrorismi pärast kodumaal.
Reedel ja laupäeval kogunesid EELK liikmed ja kaastöölised Tartusse vaba rahvakiriku 100. sünnipäeva puhuks korraldatud kirikukongressile.
Meenutamaks ja tähistamaks Eesti rahvast ning 800-aastast kristlikku elu mõjutanud suurte sündmuste aastapäevi, 500 aasta möödumist luterlikust reformatsioonist ja 100 aasta möödumist EELK ja Eesti Vabariigi sünnist, on kirikurahvas pühendanud selle ja järgmise aasta teemale «Vabaduse teetähised».