Kohus mõistis julmas mõrvas süüdistatud mehe õigeks (6)

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu maakohus mõistis Vladimir Šohhini talle esitatud mõrvasüüdistuses ja kolmes kehalise väärkohtlemise episoodis süü tõendamatuse tõttu õigeks. 

Ülejäänud kolmes kehalise väärkohtlemise episoodis tunnistas kohus aga Šohhini (46) süüdi ja mõistis talle viie kuu pikkuse vangistuse, teatas kohtu pressiesindaja. 

Koos talle varasema otsusega mõistetud ärakandmata karistusega peab ta kandma ühe aasta ja 27 päeva pikkuse vangistuse, mille kandmist arvestatakse tema kahtlustatavana kinnipidamisest eelmise aasta 6. juunil. Menetluskuludena peab süüdistatav tasuma 1281 eurot.

Kohus jõudis pärast dokumentaalsete tõendite, ekspertiisiakti, tunnistajate ja süüdistatava ütluste kogumis hindamist järeldusele, et Šohhin tuleb talle esitatud mõrvasüüdistuses õigeks mõista. Talle süüdistuses etteheidetava teo toimepanemise aeg ei ühti kohtule esitatud tõenditega kannatanule vigastuste tekitamise ja tema surma ajaga.

Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et just tema tekitas kannatanule süüdistusaktis kirjeldatud ohtrad vigastused, mis tingisid viimase surma. Kriminaalmenetluse seadustiku järgi tuleb aga kriminaalmenetluses kõik kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks.

Tõendid ei viita mehe süüle

Kohus nõustus sellega, et kannatanu surm saabus süüdistuses nimetatud viisil. Samas aga leidis kohtus tõendamist, et kannatanu surm saabus mitte varem kui 30. märtsil kella 3.30 paiku ja mitte hiljem kui 1. aprillil 2016 kella 15.30 paiku. Nimetatud ajavahemik on aga absoluutses vastuolus Šohhinile esitatud süüdistusega, mille järgi pani süüdistatav mõrva toime ja kannatanu suri ööl vastu 29. märtsi. 

Kohtus ei leidnud tõendamist, et süüdistatav oleks kannatanu surma saabumise ajal kannatanuga mingil viisil kokku puutunud või käinud tema maja juures. Samuti ei leidnud tõendamist, et kannatanu tapmise ajavahemikul oleks süüdistatav oma kodust viibinud eemal nii pikalt, et jõhker tapmine toime panna. Kohtus ei leidnud muuhulgas tuvastamist, kuidas sai süüdistatav sisse kannatanu korterisse.

Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et majja võis siseneda ka keegi menetluses tuvastamata võõras inimene või inimesed. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu sedagi, kes mõrva toimepanemise ajal majas elasid või kortereid kasutasid.

Samuti ei leidnud kohtus uuritud kirjalike tõenditega ega tunnistajate ütlustega tõendamist süüdistatavale ette heidetud kolm kehalise väärkohtlemise episoodi.

Surmale eelnes jõhker peks

Lõuna ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse järgi peksis Šohhin möödunud aasta ööl vastu 29. märtsi Valgas E. Enno tänaval asuvas korteris sõnavahetuse käigus korteriomanikku rusikate, jalgade ja metallesemega. Peksmisega tekitas ta kannatanule kauakestvaid füüsilisi vaevusi ning eluohtlikke tervisekahjustusi, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal.

Kannatanu laip leiti korterist 2. aprillil 2016 kella 11.30 paiku. Lisaks süüdistas prokuratuur Šohhinit oma elukaaslase suhtes korduvalt toime pandud kehalises väärkohtlemises. Šohhin on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Kriminaalasja lahendades lähtub kohus prokuratuuri esitatud süüdistusest ja kogutud tõenditest. See tähendab, et süüdistuse saanu süü tõendamatuse korral ei saa kohus esitada omapoolset versiooni, kes võib kuriteo eest tegelikult vastutust kanda. See kohustus lasub eeluurimist teostaval prokuratuuril.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul. 

Kommentaarid (6)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles