President Koivisto kalmu ümber seisab jätkuvalt inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval saadeti Helsingi toomkirikust viimsele teekonnale Soome üheksas president Mauno Koivisto. Rahvasuus hellitavalt Manuks kutsutud suurmees maeti Hietaniemi kalmistule. Matuserongkäiku jälgis hinnanguliselt enam kui 30 000 inimest.
Hietaniemi kalmistule toodud sarka saatsid Helsingi kirikute kellahelinad.
Kui presidendi lesk Tellervo Koivisto oli armastatu kirstule jätnud tulipunase roosi, kaeti haud rohelise kalmuküngast kujutava kaanega. Sellele laoti omakorda kuuseoksad ning asetati seejärel perekonna ja presidentide pärjad. Lõpuks astus kalmule auvahtkond.
Ametliku tseremoonia lõppedes avati kalmistu väravad kõigile, kes soovisid presidendile viimset austust avaldada. Sajad inimesed seisid õhtul vaikselt järjekorras, et kääpale lilli ja küünlaid seada. Kalmistu väravad suleti kell kümme.
Reede hommikul toodi hauale ka ajutine hauakivi. Punasest graniitist kaalukas tahukas on presidendivääriline. Kivisse on raiutud nimi Mauno Hernik Koivisto ja daatumid 25.11.1923 – 12.05.2017
Mauno Koivisto valiti presidendiks 1982. ja 1988. aastal. Ta oli Soome üheksas president, kuid esimene, kes valiti riigipeaks vasakpoolsete hulgast ning kel oli töörahva taust.
Soome riigijuhtide järelehüüdeist jäi kõlama mõte, et suurmehena ajalukku ja end rahva südameisse kirjutanud presidendi surm lõpetas ühe peatüki Soome ajaloos.