Muuseumiöölised leidsid vaevata üles ka kõrvalises kohas asuva arvutimuuseumi.
Galerii: muuseumiöö arvutimuuseumis
21. mai 2017, 14:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Google’i eelsel ajastul oleks muuseumi leidmisega ilmselt raskusi olnud, aga tänapäeval pole kusagil loomaaia taga kõrvalises büroohoones oleva muuseumi leidmine kellelegi probleem.
Ühte ruumi ära mahtuv muuseum on tihedalt täis kõikvõimalikke riistu, alates arvelauast, lükatist ja legendaarsest vändaga arvutusmasinast Feliks ning lõpetades kõige erinevamate arvutitega.
Millal tuli müügile esimene tahvelarvuti? Arvutimuuseumis on igatahes välja pandud IBMi tahvelarvuti aastast 1994. Samuti saab näha kirjanik Enn Nõule kuulunud Power-Maci, millel on valminud nii mõnigi tema teos. Nõu pidi harjumuspärasest tööriistast loobuma aga üsna kummalisel põhjusel. Nimelt ei olevat Eesti kirjastajad suutnud Maci faile menetleda. Seetõttu pidi ka Nõu hakkama Windowsiga arvutit kasutama. Tänapäeval kõlab see võib-olla uskumatuna, aga staažikamad arvutikasutajad ilmselt mäletavad, et kunagi ammu oli Windowsi ja Maci ühilduvus võhiku jaoks tõepoolest ületamatu probleem.
Minevikku meenutavad ka näitusesaalis kappide otsa ritta laotud tarkvarakarbid. Kunagi ammu, kui suuremas osas Eestis kasutatavates arvutites jooksis piraattarkvara, oli kontorites kombeks vähese ausalt ostetud tarkvara karbid uhkelt kõige nähtavamasse kohta ritta seada.
Külastajate huvi ja teadmised olid seinast seina. Mõnele tuli pikalt seletada, misasi on kaheksatolline flopiketas ja üks poiss vist ei jäänudki uskuma, et see oli kunagi standardne andmekandja. Mõni teine aga oskas juba ammu arvutiajaloo prügikasti lennanud emaplaadi kohta nii spetsiifilisi küsimusi esitada, et muuseumitöötajal oli vastamisega tegemist.