Karmide arvudega tipus: läänevirulased teevad lähisuhtes palju haiget (1)

Statistika järgi klobitakse lähedasi usinalt nädalavahetuseti. Tõenäosus lähedaselt tappa saada on suur sel nädalavahetusel, sest politseile tehtavate väljakutsete arv näitab, et kuu viimane dekaad on lähisuhtevägivalla üks kõrgaegu.

Möödunud aastal registreeris politsei ühes kuus keskmiselt 1000 lähisuhtevägivallaga (LSV) seotud pöördumist. Kui Harjumaal registreeritud juhtumid moodustavad kogu Eesti vaates 40 protsenti, järgnevad Ida-Virumaa 16 protsendi ja Tartumaa 10 protsendiga, siis Lääne- ja Ida-Virumaal ning Põlvamaal on politseistatistika järgi 1000 elaniku kohta Eesti keskmisest kõrgem LSV juhtumite arv. Üks põhjus võib olla selles, et just nimetatud maakondades on töötuse määr kõige kõrgem.

Kagu politseijaoskonna piirkonnavanem Katrin Satsi tõi välja, et LSV võib tinglikult jagada kaheks: situatsioonivägivallaks ja suhteterroriks, lisaks on alkoholi mõjuga (umbes 60 protsenti) ja mõjuta sündmused (umbes 40 protsenti).

“Neil on täiesti erinev dünaamika. Alkoholiga seotud sündmuste puhul on väga kaalukas roll alkoholismil. Need sündmused eskaleeruvad suurema tõenäosusega vägivallaks ja ähvardusteks kui alkoholita sündmused,” rääkis Satsi. Ilma alkoholi mõjuta sündmuste puhul on sagedasem vaimne vägivald ja politsei kogemuse järgi ei sõltu see kuu- ega nädalapäevadest.

Politseitöötaja selgitas, et just situatsioonilise vägivalla päästikuks on alkohol. “Enamasti on tegu inimestega, kel on madalamad sotsiaalsed oskused, nad ei tule oma emotsioonidega toime ning alkoholi tarvitades kaob neil kontrollimehhanism, mistõttu minnakse kergelt konflikti ja teatud juhtudel ka vägivaldseks. Kuna joobes inimeste vahelise vägivalla kohta tehakse politseile enamasti väljakutse, kajastuvad sellised juhtumid väga tihti ka politseistatistikas.”

Sellest tulenevalt on politseistatistikas kajastuvad perevägivallajuhtumid tihedamini seotud just palga- ja pensionipäevadega, mil saadakse raha alkoholi soetamiseks. “Tööl käivad inimesed reeglina nädala sees jooma ei kuku, pigem oodatakse nädalavahetuse saabumiseni. Töötute puhul võib joomine alata ka nädala sees,” kõneles Satsi ja lisas, et alkoholism, töötus ja sissetulekute laekumise päevad on kindlasti LSV-ga seoses.

Politsei registreeribki kõige rohkem perevägivallajuhtumeid reedest pühapäevani ja just nädalavahetustel pannakse toime 55 protsenti süütegudest. Levinud arusaamal, et rusikad välguvad just kuu alguses, sest laekuvad palgad ja riigi toetused, aga tõepõhja all pole. “Kui tugineda möödunud aasta andmetele, siis ei vasta tõele, et kuu esimeses pooles on LSV juhtumite arv automaatselt suurem,” ütles Katrin Satsi, kelle sõnutsi saab küll öelda seda, et kui väljamakse kuupäev langeb reedele, on tõenäosus, et nädalavahetus tuleb politseile sündmusterohkem, suurem.

Oluliselt vähemal määral on aga tuvastatavad need perevägivallajuhtumid, mis pole alkoholiga üldse seotud ehk suhteterrori juhtumid. “Need on pered, kus vägivald võib olla psüühiline ja manipuleerivam ning seepärast tihti ka varjatud. Sellistest juhtumitest teada saamine ja inimeste abistamine on suuresti politseiametniku usalduse küsimus, mis nõuab palju järjepidevat tööd,” rääkis Satsi. Tema sõnul tuleb õnneks järjest enam välja ka selliseid juhtumeid, kus abivajaja naiste tugikeskuse või ohvriabi poole on pöördunud. “Lisaks on politsei perevägivallajuhtumeid tuvastanud oma muu töö kaudu. Näiteks kaasatakse politseid, aitamaks last, kel on koolis probleemne käitumine. Lapsega süvitsi tegeledes on ilmnenud, et tema probleemne käitumine on seotud vanematevahelise vägivalla pealtnägemisega,” tõi ta näite.

2016. aastal politseis registreeritud perevägivalla väljakutsed

Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Joel Alla ütles, et arvud tabelis peegeldavad väljakutseid, mis häirekeskus politseile edastab.

“Sinna alla kuuluvad ka väljakutsed olukordades, kus lähikondsed ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda ja soovivad selleks politsei abi,” sõnas Alla. Ta tõi näite, et ühel nädalavahetusel teatati Rakveres politseile, et meelelahutusasutuses on tekkinud konflikt elukaaslaste vahel. Üks osapooltest võttis teiselt ära autovõtmed, ja kuna viimane neid tagasi ei saanud, sooviti konflikti lahendamiseks kasutada politsei abi.

Selle kohta, kuidas politsei perevägivallaga seotud väljakutsele reageerib, rääkis Alla, et politseiametnikud selgitavad kohapeal välja probleemi ja selle tekkepõhjuse ning vastavalt sellele otsustatakse ka edasiste tegevuste üle. “Kui väljakutset teenindav ametnik näeb, et ühe või enama asjaosalise vastu on kasutatud füüsilist vägivalda, alustatakse asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust,” lausus Alla ja kinnitas, et kõikide lähisuhtevägivallaga seotud juhtumite puhul teevad piirkonnapolitseinikud ja vajadusel noorsoopolitseinikud järelkontrolli.