Andrei Kuzitškin: müüdid Eesti kohta. 2. osa – Eesti peamised kangelased on natsid (5)

• Loe ka sarja esimest osa: Andrei Kuzitškin: müüdid Eesti kohta. 1. osa – Nõukogude Liit toitis laisku tšuhnaasid

23. aprillil tähistati Eestis veteranipäeva. Nii lihtinimesed kui ka ametnikud tänasid ja tunnustasid neid mehi-naisi – rahvusest sõltumata –, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranid on võidelnud Eesti eest ning teeninud ära ühiskonna tänu ja toetuse.

President Kersti Kaljulaid on öelnud, et meie iseseisvuse eest tuleb võidelda iga päev. Ja just see poliitilise alatooniga «probleem» ärritab eriliselt Kremli ideolooge, kes on näinud tublisti vaeva Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse idee diskrediteerimisega.

Balti riikide sõltumatuse rüvetamiseks valiti välja kõige jäledam tööriist: juba aastakümneid tõestavad Venemaa poliitikud, «ajakirjanikud», «eksperdid» ja aktivistidest «patrioodid» lakkamatult, et Baltimaad kujutavad endast võiduka fašismi kantsi.

Propagandas tehti panus sellele, et nõukogude inimesed said juba rinnapiimaga kaasa vihkamise fašismi suhtes. Seepärast peavad praegusedki Venemaa kodanikud kui Nõukogude Liidu täieõiguslikud pärijad lausa võpatama ja jälestust tundma iga kord, kui fašismi kas või mainitakse.

Seepärast kuulub ka teema «Baltimaade fašistid» Venemaa «ajakirjanduse» lemmikpropagandaklišeede hulka. Venekeelses internetis annab otsing «Estonija marši natsistõ» ehk «Eesti natside marss» 30 miljonit vastet.

Venekeelses internetis puhkeb sõna otseses mõttes hüsteeria, kui mainitakse Teise maailmasõja veteranide üritusi Sinimägedes või veteranide kokkutulekut Valgas. Neid üritusi nimetakse «essesslaste pillerkaariks», «mahalöömata fašistide kokkutulekuks», «natsipeoks».

Tõepoolest, Eestis peetakse au sees kõigi tolle suure sõja veteranide mälestust, meenutatakse rinde eri poolel langenuid. Aga kui Venemaal sõdis reeturist kindrali Vlassovi armee hitlerliku Saksamaa poolel oma kodumaa Nõukogude Liidu vastu, siis Eesti 20. SS-diviisi sõdurid ja ohvitserid sõdisid oma kodumaa Eesti eest. Selles peitub tohutu ajalooline erinevus.

Mis aga puudutab tänapäeva poliitikat, siis vaadakem õige, kus esineb fašismi rohkem, Eestis või Venemaal?

Fašismi 14 tunnust

Briti politoloog Lawrence Britt on uurinud Hitleri (Saksamaa), Mussolini (Itaalia), Franco (Hispaania), Suharto (Indoneesia) ja Pinocheti (Tšiili) fašistlikke režiime. Ta jõudis järeldusele, et kõiki fašistlikke režiime iseloomustab 14 ühist tunnust, millega saabki seda ideoloogiat iseloomustada. Oma uurimuse tulemused esitas teadlane 2003. aastal Ameerika humanitaarteaduste ajakirja Free Inquiry saidil artiklis «Fascism Anyone?» («Fašismi kellelegi?»).

Hindame siis Lawrence Britti kriteeriumide järgi fašismiohu potentsiaali Venemaal ja Eestis.

1. Võimas ja kestev natsionalism; fašistlikud režiimid kasutavad pidevalt patriootlikke loosungeid, lööklauseid, sümboleid, laule ja muud sellist.

Venemaa. Legatumi instituudi koostatud heaoluindeksi järgi paiknes Venemaa mullu sallivuse poolest 149 maailmariigi seas 141. kohal. Loosungit «Venemaa venelastele» toetas 52 protsenti Venemaa elanikest. Fašistlikuks pidas seda ainult 20 protsenti küsitlejaist.

Moskvas ja teistes Venemaa linnades peetakse igal aastal «Vene marssi» vene maailma taastamise ja välismaalaste vastase viha loosungite all. Viimase kümne aasta jooksul on Venemaal olnud rahvuslikul pinnal rohkem kui 20 pogrommi. Venemaa elanikkond on üks kõige vaenulikuma suhtumisega põgenike vastu: 67 protsenti küsitletuist ei taha pagulasi vastu võtta.

Eesti. Loosung «Eesti eestlastele» on ühiskondlikult hukka mõistetud poliitiline liin. Sallivuse poolest positsioneerub meie riik eelmise aasta seisuga 149 riigi seas 32. kohal, mille on suurel määral määratlenud venelaste vaenulik suhtumine eestlastesse.

2. Soovimatus tunnustada inimõigusi

Venemaa. Rahvusvahelise organisatsiooni Freedom House andmeil sai Venemaa 2016. aastal inimõigustest kinnipidamise puhul sajast võimalikust ainult 22 punkti ning vabaduse reiting Venemaal oli 6,5 punkti (skaalal, kus üks tähendab maksimaalset ja seitse minimaalset vabadust).

Eesti. Rahvusvahelise organisatsiooni Freedom House andmeil sai Eesti 2016. aastal endiste liiduvabariikide ja sotsialistlike riikide seas demokraatia arengu poolest esikoha ning pälvis 1,93 punkti, kusjuures teise koha hõivas Sloveenia (kaks punkti) ja kolmanda Läti (2,07 punkti). Nimekirja lõpetasid Tadžikistan (6,54), Türkmenistan (6,93) ja Usbekistan (6,93).

3. Võitlus vaenlastega – fašistliku režiimi korral koondatakse rahvas võitluseks ühise ohu või vaenlasega, olgu selleks siis rassiline, religioosne või rahvuslik vähemus, liberaalid, kommunistid, sotsialistid, terroristid vms.

Venemaa. Liberaalsete poliitikute ja ajakirjanike mõrvamine. Boriss Nemtsov, Anna Politkovskaja, Natalja Estemirova (mõrvade tellijaid pole tuvastatud). Venemaa ülemkohus keelas 20. aprillil 2017 jehoovatunnistajate usuorganisatsiooni (nad keelati 1933. aastal ka Saksamaal Hitleri määrusega). «Rahva vaenlaste – Putini vaenlaste» nimekirjade koostamine. Liberalismi pooldajate kuulutamine «lääne viiendaks kolonniks Venemaal». Uus «ristisõda» lääne vastu.

Eesti. Täielik usuvabadus. Ülimalt delikaatne suhtumine erinevate poliitiliste vaadete kandjatesse selleni välja, et neid, kes võitlevad Eesti riigi vastu, autasustab seesama riik aukirjade ja teenetemärkidega.

4. Relvajõudude eelisseisund – isegi kui riigis esineb rohkelt teravaid siseprobleeme, eraldatakse relvajõududele eelarvest ebaproportsionaalselt palju vahendeid.

Venemaa. Vladimir Putini võimuaastatel (2000–2017) on Venemaa sõjalised kulutused kasvanud viis korda. Venemaa sõjaline eelarve ulatub tänavu jooksva kursi järgi 69 miljardi dollarini ja on 2016. aastaga võrreldes kasvanud 15 protsenti. Kaitsekulutuste osakaal sisemajanduse kogutoodangus ulatub peaaegu kuue protsendini. Sealjuures oli SKT kasv sel aastal 0,3 protsenti.

Eesti. Tänavu moodustavad kaitsekulutused ligikaudu 2,2 protsenti SKTst, olles kasvanud 17 aasta jooksul 2,2 korda.

5. Selge diskrimineerimine sooliste tunnuste järgi – fašistlikes valitsustes annavad tooni mehed. Eitav suhtumine aborti ja homofoobia.

Venemaa. Valitsuse 31 liikme seas on kolm naist. Sagedased katsed aborti keelustada. Geide vaenamine ja tapmine Tšetšeenias.

Eesti. Valitsuse 14 liikme seas on neli naist. Riigi eesotsas on naispresident Kersti Kaljulaid. Vastu on võetud kooseluseadus, mis tagab seksuaalvähemustele juriidilised õigused.

6. Kontroll ajakirjanduse üle. Tsensuuri levimine.

Venemaa. Rahvusvahelise organisatsiooni Reporterid Ilma Piirideta andmeil oli Venemaa 2016. aastal ülemaailmses ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi seas 148. kohal.

Eesti. Meie riik oli selles samas pingereas 14. kohal, eespool isegi Luksemburgist.

7. Maniakaalne pühendumine riiklikule julgeolekule – valitsus kasutab hirmu motiveeriva abivahendina, millega avaldada survet massidele.

Venemaa. Viimase kolme aastaga on Venemaal vastu võetud üle 50 seaduse ja muid seadusandlike akte, mis on karmistanud riikliku julgeolekuga seotud poliitikat. Sealhulgas on järsult laiendatud FSB volitusi, kehtestatud totaalne kontroll elektrooniliste maksete üle, püütud võtta kontrolli alla internetti (saadik Jarovaja «seadustepakett»), sisuliselt keelatud rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus.

Eesti. Kaitsepolitsei hirmutab regulaarselt avalikkust teadetega Venemaa agentuurvõrgu tegevuse kohta Eestis. Ent keegi ei karda seda. (Aga asjata!)

8. Religiooni ja valitsuse põimumine – fašistlike riikide valitsused kasutavad religiooni abivahendina ühiskondliku arvamuse juhtimiseks.

Venemaa. Õigeusu kirik on muudetud riigivõimu tööriistaks ning saab pidevalt riigi käest kinnis- ja vallasvara ning raha. President Vladimir Putin ja peaminister Dmitri Medvedev osalevad regulaarselt pidulikel jumalateenistustel õigeusu kirikutes.

Eesti. Eesti elanikud kuuluvad Euroopas usuleiguse poolest esikümnesse. President Kersti Kaljulaid oli esimene Eesti riigipea, kes keeldus oma ametisse pühitsemise päeval minemast kirikusse tänujumalateenistusele.

9. Korporatsioonide kaitsmine – fašistlike riikide tööstus- ja äriaristokraatia on tihtipeale ainus jõud, mis tõstab liidrid võimule, luues võimueliidiga vastastikku kasulikud ärisuhted.

Venemaa. Riigiettevõtete osakaal Venemaa majanduses on ületanud 70 protsendi piiri, suurenedes viie aastaga 20 protsenti. Venemaa oligarhide Rotenbergide-Timtšenkode-Kovaltšukide klannid kontrollivad monopoolselt nii Venemaa majandust kui ka Vladimir Putinit.

Eesti. Majanduses domineerib täielikult eraettevõtlus. Tihe poliitiline konkurents pärsib ärimaailma katseid mõjutada poliitikat. Eesti poliitilise süsteemi üks peamisi iseärasusi on ühtse otsuste langetamise keskuse puudumine.

10. Ametiühingute mahasurumine

Venemaa. Venemaal suureneb tööpuudus, kasvavad hinnad, inimesed vaesuvad. Ametlikel andmeil elab Venemaal üle 15 protsendi elanikest allpool vaesusepiiri. Auu, Venemaa ametiühingud, kus te olete?

Eesti. Meditsiinitöötajate ametiühingud valmistuvad üleriiklikuks streigiks, millega protestitakse keskerakondlaste-sotsialistide valitsuse poliitika vastu.

11. Intelligentsi ja kunsti põlastamine

Venemaa. Ülikoolide arv kahaneb. Kunstnikke ja lauljaid vaenatakse poliitiliste vaadete tõttu (Andrei Makarevitš). Keelatakse näidata teatavaid filme. Rünnatakse näitusi.

Eesti. Rahvusliku kultuuri ja hariduse vaba arenemine kujutab endast Eesti riigi alust ja on Eesti peamine rahvuslik idee.

12. Maniakaalne pühendumine kuritöödele ja karistamisele – fašistlikud režiimid annavad politseile peaaegu piiramatu tegevusvabaduse. Sageli luuakse peaaegu igasuguste piiranguteta riiklik politsei.

Venemaa. 2016. aastal  loodi presidendi määrusega Venemaal rahvuskaart. Selle ülesanne on maha suruda rahva massilisi proteste. Sel aastal on rahvuskaardi vägesid juba kasutatud veoautojuhtide meeleavalduse laialiajamiseks Dagestanis.

Eesti. Politsei ja kaitsepolitsei tegevus allub Eestis täielikult ühiskondlikule kontrollile ja on rangelt seadustega reguleeritud.

13. Lokkav korruptsioon ja onupojapoliitika

Venemaa. Korruptsiooni puudumise poolest hõivas Venemaa organisatsiooni Transparency International andmeil 2016. aastal maailma 176 riigi seas 131. koha. Onupojapoliitika kohta Venemaal võib vaadata filmi «Ta ei ole teile mingi Dimon» ingliskeelsete subtiitritega.

Eesti. Korruptsiooni puudumise võrdluses oli Eesti 2016. aastal maailma riikide seas 22. kohal.

14. Valimispettused – fašistlikes riikides muutuvad valimised tihtipeale puhtalt farsiks.

Venemaa. 2012. aastal oli Venemaa presidendivalimistel Tšetšeenias osalusprotsent 99,61 ja Vladimir Putini poolt andis hääle 99,76 protsenti. 2016. aastal oli Tšetšeenia juhi valimistel osalusprotsent 94,8 ja Ramzan Kadõrovi poolt andis hääle 97,9 protsenti.

Eesti. 2016. aasta Eesti presidendivalimistel suudeti riigipea valida alles kuuendas voorus pärast seda, kui kolm vooru parlamendis ja kaks vooru valijameeste kogus olid lõppenud tulemuseta. (Ah, milline ehe demokraatia pillerkaar!)

Ametlikult on fašism Venemaal keelatud. Kuid see, et riiklikul tasandil soositakse ajaloolise alaväärsuse komplekse, vaenulikku suhtumist läände, traditsioonilist umbusku intelligentsi, põlgust vabaduse suhtes, kadedust rikaste suhtes, sallimatust teistsuguse arvamuse suhtes, usaldamatust võõraste suhtes, võib riigile õige kurjalt kätte maksta.

Riigist, mis 20. sajandil võitis fašismi, võib Venemaa 21. sajandil täiesti vabalt muutuda riigiks, kus fašism on võidutsema pääsenud. Ning metsistunud Donetski omakaitseväelaste tääkide abil võib Venemaal võimule tulla sootuks uus juht, kes raiub Lawrence Britti fašismi tunnusmärgid lausa seadusesõnna. Erilisi pingutusi pole selleks õigupoolest vajagi – matriits on juba olemas.

21. aprillil ründasid natsliku organisatsiooni liikmed Venemaa Habarovski krai FSB hoonet. Surma sai kaks inimest ... On see tõesti algus?

Järgneb...

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.