Hääl saalist: kas koerad peavad asjal käima laste mänguplatsil?

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile linnaraamatukogus peetud üldplaneeringu arutelul väitles saalitäis inimesi, kellest osa on näha uksepeegelduselt. Ukse kõrval seisab Tartu üldplaneeringu koostamise peategelane Indrek Ranniku. Kaardil näidatud raudteejaama alale tahaks linnavõim suurt muutust. Rööbasteede alt võiks lähitulevikus vabastada kaks kolmandikku maast ja kujundada sellele büroolinnaku. Seda ala hakkab plaanides läbima Tartu esimene trammiliin.
Üleeile linnaraamatukogus peetud üldplaneeringu arutelul väitles saalitäis inimesi, kellest osa on näha uksepeegelduselt. Ukse kõrval seisab Tartu üldplaneeringu koostamise peategelane Indrek Ranniku. Kaardil näidatud raudteejaama alale tahaks linnavõim suurt muutust. Rööbasteede alt võiks lähitulevikus vabastada kaks kolmandikku maast ja kujundada sellele büroolinnaku. Seda ala hakkab plaanides läbima Tartu esimene trammiliin. Foto: Kristjan Teedema

Tartu uue üldplaneeringu ideedest kõlab kõige valjemini see, et linn saaks aastaks 2030 trammi. Üleeile peetud esimene avalik arutelu linnaraamatukogu rahvast pungil saalis näitas aga, et teemasid, mis inimesi kõnetavad või peaksid kõnetama, on selles mahukas dokumendis märksa rohkem. Juba kõlas vastuhääli, et tramm on liiga kallis.

Kuid mitte kõik küsimused ei olnud niivõrd suures mõõtkavas, teemasidki jätkus seinast seina. 

Kas on mõtet teha Suur-Tartut, kui maapiirkonnad on tühjaks jooksnud, äkki keskenduks kvaliteedile, mitte kvantiteedile, kõlas küsimus saalist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles