Video: globaliseerumine algas koos Siiditeega

Globaliseerumisele viidatakse ka poliitilises kontekstis, näiteks brittide lahkulöömisele euroliidust ehk Brexitile ja USA presidendi Donald Trumpi vastasus teatud majanduslepingutele, samas aitab üleilmastumine kaasa kaupade ja teenuste paremale rahvusvahelisele liikumisele ja hoiab hinnad madalad, edastab seeker.com.

Ajaloolaste ja majandusteadlaste sõnul ulatub globaliseerumine kuulsa Siiditee ajastusse, ka siis transporditi kaupu kaugetele maadele.

Tuhandete kilomeetrite pikkune ida-läänesuunaline Siiditee, mis kulges Hiinast Vahemeremaadeni, oli inimkonna esimene rahvusvahelise vabakaubanduse eksperiment. Koos kaupadega liikusid ka ideed, leiutised, religioon, keel ja kultuur. Itaalia seikleja Marco Polo (1254 – 1324) oli esimene eurooplane, kes elas 17 aastat Hiina keisri õukonnas, kuid ta külastas veel mitmeid Aasia alasid.

Sajandite jooksul kulges Hiinast läände vähemalt seitse kaubateed, ajaloolaste andmetel oli alguspunktiks Xianis, sellel teel asusid veel sellised kuulsad linnad nagu Samarkand, Horezm, Herat, Buhhaara, Hiva ja teised. Kaupade vedamine ühest piirkonnast teise aitas kaasa ka linnade arengule.

Antiikajal toodeti siidi ainult Hiinas, kus see oli hästi hoitud saladus. Rooma eliidile meeldis see pehme materjal ja selle järgi tekkis suur nõudmine.

6. sajandil pKr õnnestus Bütsantsi munkadel tuua tuua Hiinast salakaubana siidiussi mune ning seal hakati kasvatama siidiusse  ja valmistama siidi, kuid seda oli väheses koguses. Seega ei kaotanud Siiditee veel oma tähtsust.  

Siid oli sellel teel veetud kaupadest kõige kuulsam, sellest ka kaubatee nimetus.

Siiditee nimetuse võttis 1877. aastal kasutusele saksa geograaf Ferdinand von Richthofen, kes kasutas sõna «Seidenstraße» ja see levis tõlkena edasi teistesse keeltesse.

Siiditee täpne algusaeg ei ole teada, kuid hiinlased hakkasid kauplema esmalt lähialadega ja liikusid siis kaugemale, kasutades lisaks maal kulgevatele teedele ka mereteid.

Oletatakse, et Siiditee algusajaks saab pidada umbes 200. aastat eKr ja lõpuajaks 1400. aastat pKr.

Kuigi gobaliseerumist peetakse üldjoontes positiivseks, võib sel siiski olla ka negatiivseid tagajärgi. Kriitikute arvates ohustab üleilmastumine kulutuurilist mitmekesisust ning väikeste kultuuride ja keelte püsimajäämist.

Globaliseerumine on toonud kaasa ka ühisraha kasutuselevõtu, näiteks Euroopa Liidu riikides on kasutusel euro. Paljudes riikides on küll oma raha, kuid seal eelistatakse kaubelda näiteks dollarites või eurodes, kuna neid peetakse stabiilsemaks ja tugevamaks.