Uus riiklik lepitaja peaks ametisse astuma märtsis
24. jaanuar 2017, 14:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus plaanib uue riikliku lepitaja Meelis Virkebau ametisse nimetada käesoleva aasta märtsist, seni täidab ametikohustusi seni selles ametis olnud Henn Pärn.
Vastavalt valitsuse otsuse eelnõule on kavas Virkebau nimetada riiklikuks lepitajaks alates 1. märtsist viieks aastaks kuni 28. veebruarini 2022. Virkebau ametipalgaks saab korralduse alusel riigiteenijate kõrgeima palgamäära 5200 euro ja koefitsiendi 0,55 korrutis ehk 2860 eurot kuus.
Meelis Virkebau on kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ja Estonian Business Schoolis. Ta on töötanud mitmetes tootmisettevõtetes müügi- või tegevdirektorina ning alates 2006. aastast on ta Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees ja tegevdirektor. Samuti oli ta aastatel 2003-2004 Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees ja tegevdirektor.
Lisaks on Meelis Virkebau muuhulgas alates 2007. aastast Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse/volikogu liige, alates 2016. aastast Kutsekoja Tehnika, Tootmise ja Töötlemise kutsenõukogu aseesimees ning alates 2008. aastast Rahvusvahelise Kaubanduskoja ICC Estonia volikogu liige.
Virkebau on tööandjate delegatsiooni liikmena osalenud mitmetel kahe- ja kolmepoolsetel läbirääkimistel, sealhulgas töötasu alammäära läbirääkimistel. Kõikidel ametikohtadel, mis võivad seada kahtluse alla Meelis Virkebau sõltumatuse ja erapooletuse riikliku lepitajana, lõppevad suhted hiljemalt ametisse nimetamise ajaks.
Muu hulgas on Meelis Virkebau ka Filipiinide aukonsul Eestis, Tallinna Tööstushariduskeskuse nõunike kogu esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli nõunike kogu liige ning Kutsekoja Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu aseesimees. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei mõjuta need ametikohad riikliku lepitaja ametiisiku sõltumatust riikliku lepitaja töökohustuste täitmisel, kuivõrd tegemist on konsulaarteenuse osutamise ja nõuandvate tegevustega kutsesüsteemi ja hariduse alal.
Riiklik lepitaja on sõltumatu erapooletu ametiisik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Töötingimuste kehtestamisega seoses tekkinud kollektiivse töötüli korral on pooltel võimalik pöörduda riikliku lepitaja poole, kes aitab pooltel leida neid rahuldavat lahendust.