Linnavalitsus suunas avalikule arutelule endise pärmivabriku kvartali detailplaneeringu eskiislahenduse, mis näeb ette uute elu- ja ärihoonete ehitamist. Väärtuslikum osa praegusest hoonestikust säilib.
Vana pärmivabriku ja ravila asemele kerkivad elu- ja ärihooned
7. detsember 2016, 14:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõnealune kvartal võtab enda alla krundid Pikk 58, 60 ja 64, Pärna 1 ja Uus 37. «See on väga tugeva potentsiaaliga koht Ülejõel, mistõttu on hea meel, et planeeringulahenduse aluseks on hästi läbi mõeldud ja vana hoonestust väärtustav arhitektuurivõistluse võidutöö Salto arhitektidelt,» kommenteeris abilinnapea Jarno Laur.
Ta avaldas lootust, et 2008. aastal algatatud planeering jõuab eskiisi arutelust lõpuks kehtestamiseni ja linlased saavad pärmivabriku kvartali muutumist peatselt ka päriselus näha.
Osa säilib
Eskiislahenduse järgi liidetakse kinnistud üheks krundiks ja antakse õigus ehitada kaks kuni kuuekorruselist äri- ja eluhoonet.
Ajaloolise vesiravila hoone on kavas lammutada ja selle asemele ehitada teravatipuline kuue korrusega hooneosa.
Pärna tänava äärne endine pärmivabriku kontorihoone ehitatakse ümber ning endise peahoone Pika ja Pärna tänava poolsed fassaadid, korsten ja toorainemahuti renoveeritakse uue hoone mahus.
Hoonete projekteerimisel tuleb võtta aluseks 2014. aasta arhitektuurivõistluse võidutöö, milles on muu hulgas Uut ja Pikka tänavat ühendava jalgtee äärde kavandatud taskupark. Ajaloolise vesiravila hoone on kavas lammutada ja selle asemele ehitada teravatipuline kuue korrusega hooneosa.
«No mis teha, siin on isegi ajaloohõngu jäetud, brutopinda peab sinna tekkima,» kommenteeris eskiislahendust Jarno Laur.
Pika tänava ääres asuva hoone esimesele korrusele on kavandatud söögikohti ja teisi teenindusruume. Parkimine hakkab käima maa all.
Planeeritav ala on umbes 1,4 hektarit suur. Krunti arendab AS Tiigi Keskus. Selle omanikud Uuno Lausing ja Romet Puhk on tuntud kui Tartu Milli omanikud.
Ehitamine sõltub turust
Millal kõnealusel krundil võiks ehituseks minna, ei osanud Puhk eile veel öelda. «Kõigepealt peame detailplaneeringuga ühele poole saama ja alles siis mõtleme edasi,» selgitas ta. «See on väga suur objekt ja milline on siis turu olukord, seda ei oska ju praegu öelda. Vaatame päev korraga.»
Vana pärmivabriku kvartali detailplaneeringu eskiislahendust tutvustatakse avalikul arutelul 19. detsembril kell 15 Raekoja plats 3 kolmandal korrusel linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis.